Haridustöötajate liit: õpetajad tunnevad ühiskonna ootust | Eesti

Tere tulemast Eestisse! Haridustöötajate liit on Eesti õpetajate ametiühing, mis seisab õpetajate õiguste eest ning propageerib haridussüsteemi parendamist. Liidu esindajad rõhutavad, et õpetajad tunnevad ühiskonna ootust ning vastutust hariduse kvaliteedi eest. Sellest tulenevalt püüab liit toetada õpetajaid nende igapäevatöös ning nende professionaalse arengu tagamisel. Haridustöötajate liit on oluline osa Eesti haridussüsteemist, mis püüab tagada kvaliteetse hariduse kõigile õpilastele. Tere tulemast, et avastada Eesti haridusmaastikku koos meiega!

Valitsus saaks õpetajate streigi ära hoida konkreetsete tegudega, kuid niisama lubaduste peale õpetajad ühiskonnas kujunenud ootusi tundes ei kavatse tagasi tõmmata, rääkis haridustöötajate liidu teabejuht Janno Isat ETV hommikusaates “Terevisioon”.

“Streigi saaks loomulikult ära hoida,” ütles Isat kommenteerides haridusminister Kristina Kallase neljapäeval antud lubadust küsida valitsuselt mandaati pikaajalise palgakokkuleppe saavutamiseks. “Meie soovime konkreetseid tegusid. Vahvaid loosungeid ja lubadusi oleme kuulnud küll. Eks me oleme ka äraootaval seisukohal, et mis siis esmaspäeval toimub.”

Õpetajate palga alammäära tõstmine sel aastal on täiesti tehtav lisaeelarvega, lisas Isat.

“Väga paljud teised ametiühingud hoiavad meile pöialt ja vaatavad meie poole, kas valitsuse lubadused kehtivad. Seepärast peame olema väga kindlad,” selgitas Isat. “Poliitikutele tuleb anda selge signaal: ei saa anda katteta lubadusi. Tajume selgelt ühiskonnas kujunenud ootusi.”

“Oleme kompromissiks valmis nagu olime ka varem,” ütles Isat. “Enne 22. jaanuari on valitsusel reaalne võimalus streik ära hoida. Streik ei ole kellegi huvides.”

Isat ütles, et haridustöötajad on indikeerinud valmidust väga pikalt streikida.

Haridusminister Kristina Kallas teatas neljapäeval, et kavatseb esmaspäeval küsida valitsuselt mandaati õpetajate pikaajalise palgakokkuleppe saavutamiseks. “Pakkusin seda sama pikaajalise kokkuleppe sõlmimist aastateks 2025-2027. Selleks on mul vaja saada valitsusest mandaati. Õpetajad tahavad, et oleks pikaajaliselt kokku lepitud palgatõus, aga seal hulgas ka töötingimused. Seda ma ka pakkusin, et selle nimel võiks tööd teha,” sõnas Kallas ERR-ile.

Mandaadi saamine valitsuselt eeldab riigieelarve strateegia läbirääkimisi. “RES-i osas peame hakkama partneritega läbi rääkima,” lisas Kallas.

Selleks aastaks palgatõusu Kallas õpetajatele neljapäevasel kohtumisel ei pakkunud.

“Selle aasta palgatõusu me oleme juba teinud, see oli 5,7 protsenti ja me hetkel küll ei näe, et selle aasta eelarvest oleks rohkem võimalik õpetajate palka tõsta. Aga küsimus on õpetajatel ka selles, et kui palk sellel aastal ei tõuse, siis kas ta järgnevatel aastatel tõuseb ja kui palju. See on see kokkulepe, mille me peaksime saavutama,” ütles Kallas.

Eesti õpetajate tähtajatu streigi algus on planeeritud 22. jaanuarile.

Lisaks palgatõusule alanud aastast peab haridustöötajate liit oluliseks alustada ka läbirääkimisi kollektiivlepingu sõlmimiseks, välistamaks edaspidistel aastatel sarnase situatsiooni tekkimist, mis nõuab tööseisakuga oma õiguste eest seismist. Samuti on edasistel aruteludel haridus- ja teadusministeeriumiga EHL tahe hoida fookuses ka lasteaiaõpetajate palkade soetus üldhariduse õpetajate palkadega.

Kokkuvõtteks võib öelda, et Haridustöötajate liidu uuring näitab, et Eesti õpetajad tunnevad ühiskonna ootust ja vastutust hariduse kvaliteedi ning õpilaste arengu eest. Samas väljendavad nad ka muret õpetajate töötingimuste ja karjääri arenguvõimaluste pärast. See nõuab tõsiseltvõetavat arutelu ja järjepidevat tegevust haridusvaldkonnas, et tagada õpetajatele toetavad tingimused nende oluliseks ning vastutusrikkaks tööks. Ainult läbi koostöö ja arusaamise saame luua motiveeritud ning kvaliteetsed õpetajad, kes suudavad pakkuda parimat haridust meie tulevastele põlvkondadele.