Hamburg: saame vaid maismaatuuleparkidega hakkama | Majandus

Hamburg on üks Euroopa suurimaid sadamalinnu, mis on tuntud oma dünaamilise majanduse ja innovatsioonikeskustega. Siin tehtud otsus keskenduda maismaatuuleparkidele on tekitanud suurt poleemikat ja huvi üle Euroopa. Kuidas suudab Hamburg seda ainulaadset väljakutset võtta ja arendada? Kuidas see otsus mõjutab linna majandust ja keskkonda? Selles artiklis vaatleme lähemalt Hamburgi ambitsioonikat plaani saada maismaatuuleparkide pealinnaks ning selle potentsiaalset mõju.

Eestisse on praegu rajatud või juba rajamisel päris palju maismaatuuleparke. Ühtegi meretuuleparki veel rajatud ei ole. Aga sellel põhjusel, et meretuulepark on ikkagi palju kallim.

Eesti esimesed suured tuulepargid nagu Paldiski ja Aulepa on praeguseks nii vanad, et nende 12-aastane toetusperiood on läbi ja nad töötavad dotatsioonita edasi. Et toetused läheksid väiksemaks ja taastuvelekter inimestele taskukohasemaks, hakati nende jagamiseks korraldama nelja aasta eest vähempakkumisi.

Eelmisel aastal valmisid Utilitasel ja Eesti Energia tütarfirmal Enefit Greenil 10-aastase pausi järel suured tuulepargid. Tänavu on valmimas võimsaim Eesti tuulepark.

“Sopi-Tootsi tuulepark ainuüksi toodab sama palju elektrit kui kõik Eesti tuulikud kokku. Nii et kui me vaatame näiteks tänast tarbimist, siis 40 protsenti Eesti eratarbimisest tuleks ainult ühest tuulepargist,” rääkis Enefit Greeni juht Aavo Kärmas.

Eesti on võtnud eesmärgiks toota 2030. aastaks taastuvelektrit vähemalt siseriikliku tarbimise mahus. Aastane elektritarbimine tõuseb prognooside järgi praeguselt 8,5 teravatt-tunnilt selleks ajaks vähemalt 10,5 teravatt-tunnini.

Kärmase sõnul ainult maismaatuuleparkidega seda eesmärki täita ei saa.

“Meil on ka maismaatuuleparke vaja nii palju kui võimalik ja neid tuleb edasi teha. Aga tulevikus ilma meretuuleparkideta me hakkama ei saa. Kui me räägime just suuremahulisest taastuva energia tootmisest, siis üks meretuulepark või kaks või kolm on suuremahuline taastuvaenergia tootmine,” ütles Kärmas.

Päikese- ja tuuleparkide arendaja Sunly maajuhi Klaus Pilari hinnangul piisab Eestile maismaatuuleparkidest.

“Seda on ka hinnanud keskkonnaagentuur, kes on jõudnud numbrini 2400 megavatti. Eestis on, ütleme, kümmekond arendajat, kes on juba mitu aastat teinud tööd selle nimel, et need maismaapargid tuleksid. /…/ Kogu see infokogumine on juba paar aastat käinud, käib veel natukene lähiajal ka, aga keskkonna vaade, kogukonna vaade on oluline. 2030 need on tehtavad,” rääkis ta.

Ka Teaduste Akadeemia energeetikakomisjoni juht Arvi Hamburg ütles, et saame maismaatuulega hakkama.

“Lihtne aritmeetika näitab, et need tuulepargid, mis on praegu arenduses, ja need, mis on juba läbinud vähempakkumise, nende aastatoodang on umbes 9,5 kuni 9,7 teravatt-tundi. Vastus on sellega, et saame hakkama küll,” ütles ta.

Maismaatuuleparke tuleks tema hinnangul eelistada väiksemate kulude tõttu.

Ka Kärmas tõdeb, et merepargid on kallid. “Merepargi maksumus oleks, ma arvan, umbes kolm miljardit, kuskil sealkandis. Nii et tegemist on ikkagi suure investeeringuga ja ka meie vaatame seda võimalikku projekti ja selle finantseerimist täiesti eraldi tavapärasest investeerimistegevusest,” rääkis ta.

Oktoobris avaldas kliimaministeerium plaani, et tuuleparkidega rajamist toetatakse mitme väiksema oksjoni asemel ühe suure pakkumisega kuue teravatt-tunni ulatuses.

“See oleks olnud õige lahendus selles vaates, et oleks olnud nii maismaatuulel kui ka meretuulel võimalus osaleda. /…/ Tehnoloogianeutraalne oksjon tegelikult olekski seda näidanud. Oleks tulnud need kõige soodsamad maismaaprojektid ära selles mahus, mis neid on, ja siis ülejäänud osa oleks tulnud meretuulest,” kommenteeris Pilar.

Paari nädala eest kiitis valitsus ootamatult heaks lahenduse, kus eraldi oksjonid tehakse maismaa- ja meretuuleparkidele, mõlema mahuks on neli teravatt-tundi. Kliimaministeeriumi kantsleri Keit Kasemetsa sõnul ei tähenda see mereparkide eelisarendamist. Pigem toob Eesti taastuvenergiat turule samamoodi kui teised Euroopa riigid.

“Leedu on teinud juba ühe oksjoni ära, teeb teist oksjonit. Poolakad teevad suuri oksjoneid, Skandinaavias tehakse meretuuleparkide vähempakkumisi. Ja miks? Just selle tõttu, et meretuulepargid suudavad pakkuda suurt mahtu ja suudavad tõesti pakkuda elektrit ka nendel hetkedel kevadel ja talvel, kui maismaal tuult ei ole,” selgitas Kasemets.

Kuid sellistel oksjonitel oleks maismaapargi arendajate toetus 12 aastaks 20 kuni 40 euro juures, merepargi toetus 20 aastaks 110 euro juures megavatt-tunnist.

Hamburgi sõnul on see kasulik meretuule arendjatele.

“Kui see hind tõesti kujuneb 110 eurot megavatt-tund /…/ ja prognoositud turuhind on 66 eurot, siis see tähendab seda, et aastane dotatsiooni summa on ligi 180 miljonit,” sõnas Hamburg.

Võrdluseks, maismaal oleks 12 aasta toetus kokku 38 miljonit eurot.

Taastuvenergia tasuks kujuneks meretuulega ligi 1,7 senti kilovatt-tunni eest, ütles Hamburg.

Kasemetsa sõnul aitab vähempakkumine muuta elektrihinda odavamaks.

“Taastuvenergia tasu on samal tasemel kui täna – 1,3 senti – ja elekter ise on umbes 2,5 senti odavam võrreldes tänasega, siis Eesti ühiskond sellest siiski võidab. Ühtepidi on see lisakulu, aga reaalselt ikkagi elektri eest makstakse vähem,” ütles Kasemets.

“Küsimus on see, kui palju see elektri lõpphind tarbijale on, kuhu on juurde liidetud võrguteenus ja kõik need süsteemi paindlikkust tagavad elemendid,” märkis Hamburg.

Elektriarvetele võib lisanduda hinnaridasid või osad read kallimaks muutuda, nõustus ka Kasemets.

“Me peame ennast desünkroniseerima Venemaa elektrisüsteemist, sünkroniseerima Mandri-Euroopaga. See tähendab meile sagedusreservi hoidmist, mis tekitab tariifile lisakulusid. Meie elektrivõrk, just Elektrilevi poolt hallatav, on võrdlemisi vana, see eeldab ka lisainvesteeringuid. Ja ka seal me tegelikult näeme, et neid investeeringuid tuleks teha rohkem. Nii et kindlasti, kui me ei teeks taastuvenergia investeeringuid, elektri lõpphind saaks olema palju kallim,” rääkis Kasemets.

Sellel nädalal lahkus kliimaministeeriumis ametist 12 aastat energeetikapoliitikat kujundanud asekantsler Timo Tatar. Tatar ütles, et juba praegu rajatakse palju taastuvenergiat ilma toetusteta, näiteks pooled päikesepargid. Tuuleenergia puhul ta lisas, et esmalt piisab maismaast, aga kui tarbimine on piisavalt suur, nagu prognoosid näitavad, siis lisandub ka meretuul.

Allikas:
“Aktuaalne kaamera. Nädal”

Kokkuvõttes võib öelda, et Hamburgil on võimalus edukalt toime tulla maismaatuuleparkidega ning see annab suurepärase võimaluse nende majandusarenguks. Tuleb leida tasakaal keskkonna kaitsmise ning majanduskasvu vahel, et tagada säästva arengu püsimine. Samuti on oluline jätkata investeerimist taastuvenergiaallikatesse ning teadusuuringutesse, et parandada tuuleenergia tootmise efektiivsust ja jätkusuutlikkust. Hamburgi kogemustest võib õppida ja rakendada neid ka teistes riikides, sealhulgas Eestis, et edendada rohelisemat majandust ning viia maailm lähemale taastuvenergia kasutamisele.