Haley: vabariiklased ei sea enam esikohale vabadust | Välismaa

Tere tulemast Eestisse! Haley: vabariiklased ei sea enam esikohale vabadust | Välismaa. There is a buzz stirring in Estonia as political discussions heat up surrounding the shifting priorities of the Republican Party. As Haley’s controversial statement reverberates through the Estonian political sphere, citizens are left questioning the implications for freedom and democracy. Join us as we delve into this thought-provoking debate and explore the ramifications for Estonia and beyond. Let’s dive into the heart of the matter and navigate the complexities of political ideology together.

USA vabariiklaste presidendikandidaadi koha pärast Donald Trumpiga konkureeriv Lõuna-Carolina ekskuberner Nikki Haley avaldas pettumust, et Vabariiklik Partei ei sea enam esikohale vabadust ning erakond on loobunud oma varasematest põhimõttetest.

“Mõistan, miks inimesed lahkuvad Vabariiklikust Parteist, sest me oleme alati olnud õhukese riigi ja vabaduse [erakond]: majandusvabadus ja isiklik vabadus. Teie ei näe enam vabariiklasi toetamas majandusvabadust,” ütles Haley ajakirjanikele reede hommikul.

Haley esindab vabariiklaste seas kunagi domineerinud mõttevoolu, mille esindajad toetavad madalamaid valitsuse kulutusi, vabakaubanduslepinguid ning aktiivset välispoliitikat. Haley sõnul ei esinda erakond Trumpi juhtimisel enam neid ideaale, kirjutab Bloomberg.

Suurimaks erinevuseks Trumpi ja Haley vahel on tõusnud suhtumine Ukraina ja teiste USA liitlaste abistamisse, mida Haley tugevalt toetab.

Lisaks mõistis Haley hukka Trumpi vastandumisel põhinevat retoorikat, mis tema sõnul peletab naissoost valijaid, vähemusi ja noori, keda erakond vajab. Trumpi ainus järelejäänud rivaal lisas, et vabariiklaste seisukohad abordiküsimuses on liiga karmid ning erakonna retoorika peaks olema kaastundlikum.

“Võib-olla on see vabariiklaste süü, et me ei ütle seda, mis paneks inimesi liituma [erakonnaga],” ütles ta.

Haley teeb nädalavahetusel viimaseid kampaaniavisiite enne 5. märtsil aset leidvat niinimetatud superteisipäeva, mil vabariiklased hääletavad oma presidendikandidaadi üle lausa 15 osariigis. Haley kavatseb teha lähipäevil kampaaniat Põhja-Carolinas, Massachusettsis ja Texases.

Samas ei ennusta küsitlused Haleyle võitu Trump üle üheski osariigis ning tema parimat esinemist oodatakse Columbia ringkonnas ehk USA pealinnas Washingtonis. Lõuna-Carolina ekskuberner on jäänud Trumpile alla seni kõikides hääletanud osariikides, kaasa arvatud oma koduosariigis.

Siiski lubab Haley hetkel jätkata kampaaniat, kuigi pole selge, kas ta jääb oma lubadusele kindlaks ka pärast superteisipäeva. Trump juhib RealClearPoliticsi küsitluste keskmises Haley ees 64 protsendipunktiga.

Haleyl on aga raha oma valimiskampaania jätkamiseks. Veebruaris kogus ta 12 miljonit dollarit annetusi, kuigi mitu suurannetajat teatas pärast Haley kaotust Lõuna-Carolinas 24. veebruaril, et nad keskenduvad nüüd vabariiklaste toetamisele esindajatekoja ja senati valimistel.

Kuigi osad aktivistid soovivad, et Trumpile eelvalimistel allajäämise korral kandideeriks Haley novembrivalimistel sõltumatu kandidaadina, on Haley sellise võimaluse seni välistanud.

Näiteks otsib tsentristlik organisatsioon “Ilma siltideta” (“No labels”) endale üldvalimiste kandidaati, pakkudes võimalust ka Haleyle. Ometi ütles Lõuna-Carolina ekskuberner, et ta ei soovi seda pakkumist vatsu võtta, sest selle tingimuseks oleks demokraadist asepresidendikandidaadiga nõustumine, mis ei lubaks Haleyl esindada oma poliitikaid.

Kokkuvõtvalt võib öelda, et Haley väidab, et vabariiklased ei seadnud enam esikohale vabadust. Tema sõnul on paljud vabariiklased unustanud oma põhimõtted ja on hakanud pöörama rohkem tähelepanu võimuhimule kui vabadusele. See näitab, et poliitilises maailmas võib põhimõtete ja väärtuste järgimine olla keeruline ning tihti tuleb teha kompromisse. Oluline on aga lähtuda ikkagi põhimõtetest, mis on alati olnud vabaduse ja demokraatia alustaladeks.