Haiguse küüsis ajuni aitab tungida kodumaine nutikuller | Tähelepanu! Tegemist on teadusega

Tervisehäiretega inimeste ja nende lähedaste jaoks võib olla keeruline saada vajalikke meditsiiniseadmeid ja ravimeid kiiresti. Kuid Eestis on nüüd leitud kodumaine lahendus – nutikuller, mis võib aidata haigusest räsitud inimestel oma vajalikud meditsiiniseadmed ja ravimid kiiresti kätte saada. See on revolutsiooniline samm tervishoius ja meditsiinitehnoloogias ning see toob teaduse kodudesse. Uudne teenus võib olla just see, mida paljud patsiendid ja nende pered on pikka aega oodanud.

Ravimeid võttes jõuab reeglina soovitud kohta sellest vaid murdosa. Eesti teadlaste tehtav töö aitab tuvastada valgujuppe, millega toimetada ravimeid muu maailma eest eriti kiivalt kaitstud inimajju.

Tartu Ülikooli vähibioloogia nooremteadur Kristina Põšnograjeva nentis, et tavapäraste ravimitega jõuab tarvilikku kohta vaid väike osa toimeainest. Ülejäänu väljutatakse organismist või tekitab see mujal soovimatuid kõrvaltoimeid. “Eriti vähe ravimit jõuab ajju. Seda me siin laboris püüamegi parandada, muuta ravimite transport ajju efektiivsemaks,” sõnas nooremteadur saates “Tähelepanu! Tegemist on teadusega”.

Näiteks saab selleks kasutada tillukesi valgujuppe – peptiide. “Nii nagu kuller toob meile toidu kätte, niimoodi on meie töö sisuks see, et proovime õpetada ravimitele seda, kuidas jõuda haiguskoldesse ja mitte sinna, kuhu pole vaja,” selgitas Tambet Teesalu, Tartu Ülikooli nanomeditsiini professor.

Teesalu võrdles veresooni postiindeksite süsteemiga. Sõltuvalt sellest, millise koega tegu on või milline haigus seda vaevab, koonduvad sinna erinevad valgujupid. “Nii nagu postiindeksi põhjal jõuab meie pakk sinna piirkonda, kuhu vaja, nii jõuab ka meie molekulaarse postiindeksi poole suunatud ravim õigesse kohta,” sõnas professor. Selleks tuleb haakida ravimimolekul vaid sobiliku peptiidi külge.

Omaette kunst on leida miljonite võimalike kombinatsioonide seast üles sobilikud valgujupid. “Alustame miljonitest juhuslikest peptiididest, mille saame süstida kõik koos hiirde. Seejärel saame tuvastada, millised peptiidid jõuavad läbi vere-ajubarjääri ajju,” tutvustas Põšnograjeva töömetoodikat.

Kitsamalt on Teesalu töörühm võtnud sihikule aju. Tundlik organ on muu maailma mõjutuste eest kaitstud eriti kiivalt. Nõnda tuleb leida üles sellised peptiidid, mis suudavad läbistada aju-verebarjääri.

“See laseb verest ajju imenduda ainult hästi kindlatel toitainetel või väikestel molekulidel. Näiteks hoiab see ära selle, et sinna jõuavad veres ringlevad haigustekitajad või mürkained. Kui me manustame aga ravimeid, siis enamik ravimitest selle tõttu läbi vere-ajubarjääri ei liigu ja ajju ei jõua,” nentis Põšnograjeva. See on ka üks põhjustest, miks on eriti raske leida ravimeid ajukasvajate ravimiseks

Teesalu rõhutas, et sellistel puhkudel oleks abi juba veidi paremini sihtkohta jõudvast ravimist. “Kui suudaksime selle ühe protsendi asemel vähki viia viis protsenti manustatud doosist sellise nutisuunamise abil, võiks olla tulemuseks oluliselt parem efektiivsus ja väiksemad kõrvalnähud,” sõnas professor.

Seejuures rõhus ta vajalikkusele anda alusteaduse vallas tehtud avastused praktilisteks rakendusteks. Minu eesmärk on see, et ka laborist, mille oleme siin Eestis käima pannud, tekiksid ravimid, mis ei raviks ainult hiiri ja annaks avastamisrõõmu, vaid jõuaks ka kliinilisse testimisse ja kiidetakse ühel hetkel heaks ning hakkavad patsienti aitama,” sõnas Tambet Teesalu.

Kodumaine nutikuller on suurepärane näide sellest, kuidas teadus ja tehnoloogia saavad aidata inimesi ka kõige raskemates olukordades. Haiguse küüsis olevatel inimestel on sageli vaja kiiret abi ja kodumaine nutikuller suudab pakkuda seda tõhusalt ja usaldusväärselt. Selle arendamisel on kasutatud tipptasemel teadust ja tehnoloogiat ning tulemused on muljetavaldavad. See teenus on suureks abiks kogu ühiskonnale ja näitab, kuidas innovatsioon võib muuta inimeste elusid paremaks. Oleme õnnelikud, et oleme osa sellest edusammust ja toetame seda edaspidigi.