Galerii: Hollywoodis jagatakse 96. korda välja Oscareid | Film

Tere tulemast Eesti kunstigaleriisse, kus täna räägime Hollywoodi kõige oodatumast sündmusest – Oscari auhindadest. Igaaastane pidulik gala toob kokku filmimaailma parimad ja säravamad ning selgitab välja aasta silmapaistvaimad saavutused. Külluslik bankett, võrratud kostüümid ja osavalt lavastatud filmiekraanilt loeme sel aastal välja 96. Oscari võitjad. Kuidas Hollywood sel aastal üllatama paneb, seda saame teada peatselt. Kutsun sind kaasa mõtlema ja arutlema, millised filmid võiksid võidurõõmu tunda ning millised näitlejad säravaimad Oscarid pälvivad.

Avakõnes ütles õhtujuht Jimmy Kimmel, et “Barbie” filmi muudab eriti märkimisväärseks see, et tegelikult ei tundnud inimestel enne filmi Barbie nuku vastu eriti suurt huvi. “Ma arvan, et oleks olnud isegi tõenäolisem, et mu abikaasa ostab meie lapsele paki punast Marlborot kui Barbie nuku,” tõdes ta.

Parima naiskõrvalosa Oscari võitnud Da’vine Joy Randolp oli auhinnast pisarateni liigutatud. “Tahtsin pikka aega olla eriline, aga nüüd ma saan aru, et pean olema lihtsalt mina ise,” ütles ta ja lisas, et esialgu ei mõelnud ta üldse näitlejakarjäärile. “Ma alustasin lauljana, aga mu ema ütles, et mine üle tee asuvasse teatrisse, seal on midagi sinule.”

Filmiga “Langemise anatoomia” parima originaalstsenaariumi Oscari pälvinud Justine Triet ütles tänukõnes, et see auhind aitab tal keskeakriisist üle saada. Samuti kinnitas ta, et kui Oscarite auhinnagala on väga glamuurne, siis selle filmi stsenaariumi kirjutamine oli midagi hoopis muud. “Koroona ajal puudus kodus piir töötamise ja mähkmete vahel, ainus võimalus rahulikult töötada oli lubada lastel multifilme vaadata.”

Parima animafilmi preemia pälvis Hayao Miyazaki filmiga “Poiss ja haigur”, kuid jaapani kultusrežissöör ei olnud ise auhinnagalal kohal. Miyazaki polnud tseremoonial kohal ka 2003. aastal, kui ta võitis animafilmi Oscari filmiga “Vaimudest viidud”.

Võitjad:

Parim grimm

“Golda”

“Maestro”

“Oppenheimer”

“Vaesekesed” (“Poor Things”)

“Society of the Snow”

Parim kohandatud stsenaarium

“American Fiction”

“Barbie”

“Oppenheimer”

“Vaesekesed” (“Poor Things”)

“Huvivöönd” (“The Zone of Interest”)

Parim originaalstsenaarium

“Langemise anatoomia (“Anatomy of a Fall”)

“Mahajäänud” (“The Holdovers”)

“Maestro”

“Mai ja detsember” (“May December”)

“Eelmised elud” (“Past Lives”)

Parim animafilm

“The Boy and the Heron”, rež: Hayao Miyazaki

“Elemental”, rež: Peter Sohn

“Nimona”, rež-id: Nick Bruno, Troy Quane

“Robot Dreams”, rež: Pablo Berger

“Ämblikmees: üle kogu multiversumi” (“Spider-Man: Across the Spider-Verse”)

Parim lühianimatsioon

“Letter to a Pig”, rež: Tal Kantor

“Ninety-Five Senses”, rež-id: Jared Hess, Jerusha Hess

“Our Uniform”, rež: Yegane Moghaddam

“Pachyderme”, rež: Stéphanie Clément

“War is Over! Inspired by the Music of John and Yoko”, rež: Dave Mullins

Parim naiskõrvalosatäitja

Emily Blunt filmis “Oppenheimer”

Danielle Brooks filmis “The Color Purple”

America Ferrera filmis “Barbie”

Jodie Foster filmis “Nyad”

Da’vine Joy Randolph filmis “Mahajäänud” (“The Holdovers”)

Parim film

“American Fiction”

“Langemise anatoomia” (“Anatomy of a Fall”)

“Barbie”

“Mahajäänud” (“The Holdovers”)

“Lillekuu tapjad” (“Killers of the Flower Moon”)

“Maestro”

“Oppenheimer”

“Eelmised elud” (“Past Lives”)

“Vaesekesed” (“Poor Things”)

“Huvivöönd” (“The Zone of Interest”)

Parim naispeaosatäitja

Anette Bening filmis “Nyad”

Lily Gladstone filmis “Lillekuu tapjad” (“Killers of the Flower Moon”)

Sandra Hüller filmis “Langemise anatoomia” (“Anatomy of a Fall”)

Carey Mulligan filmis “Maestro”

Emma Stone filmis “Vaeseksed” (“Poor Things”)

Parim meespeaosatäitja

Bradley Cooper filmis “Maestro”

Colman Domingo filmis “Rustin”

Paul Giamatti filmis “Mahajäänud” (“The Holdovers”)

Cillian Murphy filmis “Oppenheimer”

Jeffrey Wright filmis “American Fiction”

Parim lavastaja

Justine Triet filmiga “Langemise anatoomia” (“Anatomy of a Fall”)

Martin Scorsese filmiga “Lillekuu tapjad” (“Killers of the Flower Moon”)

Christopher Nolan filmiga “Oppenheimer”

Yorgos Lanthimos filmiga “Vaesekesed” (“Poor Things”)

Jonathan Glazer filmiga “Huvivöönd” (“The Zone of Interest”)

Parim montaaž

“Langemise anatoomia” (“Anatomy of a Fall”)

“Mahajäänud” (“The Holdovers”)

“Lillekuu tapjad” (“Killers of the Flower Moon”)

“Oppenheimer”

“Vaesekesed” (“Poor Things”)

Parim laul

Ryan Gosling “I’m Just Ken” filmist “Barbie”

Jon Batiste “It Never Went Away” filmist “American Symphony”

Osage Tribal Singers “Wahzhazhe (A Song for My People)” filmist “Lillekuu tapjad” (“Killers of the Flower Moon”

Billie Eilish “What Was I Made For” filmist “Barbie”

Becky G” The Fire Inside” filmist “Flamin’ Hot”

Parim heli

“Looja” (“The Creator”)

“Maestro”

“Mission: Impossible – Dead Reckoning Part One” (“Võimatu missioon: surmav otsus – osa I”)

“Oppenheimer”

“Huvivöönd” (“The Zone of Interest”)

Parimad eriefektid

“Looja” (“The Creator”)

“Godzilla Minus One”

“Galaktika valvurid Vol. 3” (“Guardians of the Galaxy Vol. 3”)

“Mission: Impossible – Dead Reckoning Part One” (“Võimatu missioon: surmav otsus – osa I”)

“Napoleon”

Parim originaalmuusika

“American Fiction”, helilooja Laura Karpman

“Indiana Jones ja saatuse seier” (“Indiana Jones and the Dial of Destiny”), helilooja John Williams

“Lillekuu tapjad” (“Killers of the Flower Moon”), helilooja Robbie Robertson

“Oppenheimer”, helilooja Ludwig Göransson

“Vaesekesed” (“Poor Things”), helilooja Jerskin Fendrix

Parim kunstnikutöö

“Barbie”

“Lillekuu tapjad” (“Killers of the Flower Moon”)

“Napoleon”

“Oppenheimer”

“Vaesekesed” (“Poor Things”)

Parim lühidokumentaal

“The ABCs of Book Banning”, rež-id: Trish Adlesic, Nazenet Habtezghi, Sheila Nevins

“The Barber of Little Rock”, rež-id: John Hoffman, Christine Turner

“Island in Between”, rež: S. Leo Chiang

“The Last Repair Shop”, rež-id: Kris Bowers, Ben Proudfoot

“Nai Nai & Wài Pó”, rež: Sean Wang

Parim rahvusvaheline film

“Io Capitano”, rež: Matteo Garrone

“Täiuslikud päevad” (“Perfect Days”), rež: Wim Wenders

“Society of the Snow”, rež: J.A. Bayona

“Õpetajate tuba” (” Das Lehrerzimmer”), rež: Ilker Çatak

“Huvivöönd” (“The Zone of Interest”), rež: Jonathan Glazer

Parim kostüümidisain

“Barbie”

“Lillekuu tapjad” (“Killers of the Flower Moon”)

“Napoleon”

“Oppenheimer”

“Vaesekesed” (“Poor Things”)

Parim operaatoritöö

“El Conde”

“Lillekuu tapjad” (“Killers of the Flower Moon”)

“Maestro”

“Oppenheimer”

“Vaesekesed” (“Poor Things”)

Parim lühifilm

“The After”, rež: Misan Harriman

“Invincible”, rež: Vincent René-Lortie

“Knight of Fortune”, rež: Lasse Lyskjær Noer

“Red, White and Blue”, rež: Nazrin Choudhury

“The Wonderful Story of Henry Sugar”, rež: Wes Anderson

Parim dokumentaalfilm

“Bobi Wine: The People’s President”, rež-id: Moses Bwayo, Christopher Sharp

“The Eternal Memory”, rež: Maite Alberdi

“Four Daughters”, rež: Kaouther Ben Hania

“To Kill a Tiger”, rež: Nisha Pahuja

“20 päeva Mariupolis” (“20 Days in Mariupol”), rež: Mstyslav Chernov

Parim meeskõrvalosatäitja

Sterling K. Brown filmis “American Fiction”

Robert De Niro filmis “Lillekuu tapjad” (“Killers of the Flower Moon”)

Robert Downey jr filmis “Oppenheimer”

Ryan Gosling filmis “Barbie”

Mark Ruffalo filmis “Mahajäänud” (“The Holdovers”)

Kokkuvõttes on Oscari galal Hollywoodis iga-aastane sündmus, kus tunnustatakse filmimaailma parimaid loominguid ja talenti. Selleaastane 96. Oscari auhinnagalal jagati välja mitmeid auhindu erinevates kategooriates ning see pakkus palju emotsioone ja mälestusväärseid hetki nii filmitegijatele kui ka publikule üle maailma. Auhinnagalal tunnustati mitmeid olulisi filme ja näitlejaid ning see tegi ajalugu filmitööstuses. Oscari auhind on kahtlemata üks prestiižikamaid auhindu, mida filmitegijad saavad saavutada ning see toob esile parimad teosed ja talendid igast aastast.