FT: USA nõuab Ukrainalt Vene naftarafineerimistehaste ründamise lõpetamist | Välismaa

“USA on võtnud jõulise seisukoha Vene naftatööstuse vastu, nõudes Ukrainalt Vene naftarafineerimistehaste ründamise lõpetamist. See samm on osa laiemast pingestikust USA ja Venemaa vahel ning on tekitanud küsimusi Balti riikides, sealhulgas Eestis. Kuidas see võib mõjutada meie piirkonda ja millised võivad olla tagajärjed meie majandusele ja julgeolekule? See uudis on tõstatanud olulisi küsimusi ning nõuab meie tähelepanu ja analüüsi.”

Washington kutsus korduvalt Ukraina julgeolekuteenistuse (SBU) ja Ukraina luure peavalitsuse (HUR) juhte üles lõpetama rünnakud Vene naftarafineerimistehastele, sest rünnakud tõstavad nafta hinda. Samuti on USA mures võimalike Venemaa vastusammude “provotseerimise” pärast, kirjutab Financial Times.

USA relvaabi viibimise tingimustes arendas Ukraina välja kodumaist drooniprogrammi. Kiievi sõnul võivad Ukraina enda uued droonid tabada sihtmärke 1000 kilomeetri kaugusel. Eelmisel nädalal tabasid Ukraina droonid edukalt seitset Vene naftarafineerimistehast, halvates nende töö ning vähendades Vene naftasaaduste tootmist. Kokku on Ukraina alates 2022. aastast rünnanud 12 Vene rafineerimistehast ning mitu kütusehoidlat ja eksporditerminali.

Asjaga kursis oleva ühe Ukraina ametniku sõnul on “erioperatsiooni” eesmärk piirata kütuse tarneid Vene sõduritele ning lõigata läbi Vene režiimi rahastusvood.

Endise USA luure keskagentuuri (CIA) analüütiku Helima Crofti sõnul näitas Ukraina, et see on võimeline tabama suuremat osa nafta ekspordiks kasutatavast taristust Lääne-Venemaal, seades ohtu lausa 60 protsenti Vene nafta ekspordist.

Mõnede ametnike arvates on rünnakute eesmärgiks samuti motiveerida USA kongressi vastu võtma uue Ukraina abipaketi, mis on kriitilise tähtsusega Ukraina julgeolekule.

Reedel vahendas Financial Times aga, et USA valitsus nõuab Ukrainalt selliste rünnakute lõpetamist. Vastavatest USA presidendi Joe Bideni püüdlustest ütles väljaandele kolm anonüümseks jääda soovinud kõnelustega kursis olevat ametnikku.

Ühe asjaga kursis oleva isiku sõnul on Valge Maja häiritud Ukraina rünnakutest Vene naftataristule. Vaatamata 2022. aasta lõpus kehtestatud lääne sanktsioonidele Vene nafta- ja gaasi ekspordile, on Moskva jätkuvalt üks maailma suurimatest energiakandjate eksportijatest. Kiievis kasvab samal ajal rahulolematus lääneriikide võimetusega piirata Moskva energiakandjate eksporditulusid.

Selle aasta jooksul on toornafta börsihind tõusnud juba 15 protsenti 85 dollarini barreli eest, tõstes kütusehindu ajal, kui Biden alustab oma tagasivalimise kampaaniat novembris toimuvatel USA presidendivalimistel.

“Miski ei hirmuta Ameerika ametis olevat presidenti rohkem kui kütusehindade tõus valimisaastal,” ütles nõustamisettevõtte Rapidan Energy juht ja endine Valge Maja energeetikanõunik Bob McNally.

Samuti on Washington mures, et Ukraina rünnakute jätkudes võib Venemaa astuda vastusamme, kahjustades energiataristut, millest sõltuvas lääneriigid.

Üheks näiteks on CPC naftatoru, mille kaudu jõuab maailmaturule Kasahstanist pärit nafta. Toru läbib Venemaa territooriumi ning Moskva on juba kord peatanud nafta transiidi selle juhtme kaudu 2022. aastal. Naftatoru kasutavad sellised lääne ettevõtted nagu ExxonMobil ja Chevron.

“Me ei õhuta ega võimalda [sihtmärkide] ründamist Venemaa sees,” ütles USA riikliku julgeoleku nõukogu (NSC) esindaja FT päringule.

CIA ja SBU ei vastanud kommenteerimispalvele ning GUR ja Ukraina presidendi Volodõmõr Zelenski kantselei ei vastanud ajakirjanike päringutele.

Kokkuvõttes on USA väliskaubanduse ameti nõue Ukrainale Vene naftarafineerimistehaste ründamise lõpetamiseks tekitanud pingeid rahvusvahelisel tasandil. See nõue näitab USA jätkuvat muret Vene agressiooni vastu ning nende soovi kaitsta Ukraina territoriaalset suveräänsust. Samas on see ka meeldetuletus sellest, kui keeruline ja delikaatne on rahvusvaheline poliitiline olukord praegusel ajal. On oluline, et osapooled suudaksid leida rahumeelseid lahendusi konfliktidele ning säilitada stabiilsust ja rahu piirkonnas.