Europarlament läheb Ungari pärast Euroopa Komisjoni vastu kohtusse | Välismaa

Euroopa Parlamendi otsus minna kohtusse Ungari vastu peale Euroopa Komisjoni pigistab pinget Euroopa Liidus. See samm näitab, et EL ei kavatse taluda demokraatia ja õigusriigi põhimõtete rikkumist. Ungari valitsus on korduvalt kritiseerinud sõnavabaduse piiramist, kohtusüsteemi sõltumatust ja korruptsioonivastaseid meetmeid. See kohtuvaidlus võib määrata tooni EL-i ja selle liikmesriikide vahel ning mõjutada tuleviku suhteid liidu sees.

Euroopa Parlamendi suurimate erakondade juhid leppisid neljapäeval kokku, et parlament läheb Euroopa Komisjoni vastu kohtusse seoses komisjoni otsusega vabastada eelmise aasta lõpus 10 miljardit eurot Ungarile mõeldud, kuid varem õigusriigi põhimõtte rikkumiste tõttu külmutatud vahendeid.

Komisjoni president Ursula von der Leyen vabastas umbes kolmandiku Ungarile mõeldud, kuid seni külmutatud 30 miljardist eurost. Komisjoni otsus tuli kõigest mitu päeva enne detsembris toimunud Euroopa Ülemkogu, millel Ungari peaminister Viktor Orban keeldus Ukraina abipaketti heaks kiitmast.

EL-il õnnestus Orbani vetot ületada alles veebruari alguses, kui Brüssel nõustus vabastama kõik Ungarile mõeldud vahendid. Orbani loobumine vetost võimaldas EL-i valitsusjuhtidel vastu võtta 50 miljardi euro suuruse abipaketi Ukrainale.

Euroopa Parlamendi president Roberta Metsola, kes kuulub samasse Euroopa erakonda kui von der Leyen, teatas, et hagi esitatakse Euroopa Liidu Kohtusse enne 25. märtsi, kirjutab Financial Times.

Rohelised ja teised suured Euroopa Parlamendi fraktsioonid ütlesid, et nad kavatsevad tõstatada Ungari vahendite ennatliku vabastamise teemat juunis toimuvatel Euroopa Parlamendi valimistel. Kuigi von der Leyeni koduerakond Euroopa Rahvapartei (EPP) peaks valimised võitma, vajaks komisjoni president ametis jätkamiseks ka mitme teise fraktsiooni toetust.

Kõik suured Euroopa erakonnad, kaasa arvatud EPP, toetavad kohtuhagi esitamist. EPP rõhutab, et von der Leyen pole otsust üksi langetanud ning teiste erakondade eurovolinikud osalesid samuti vahendite vabastamisel.

Näiteks allkirjastas von der Leyeni pearivaal juunikuistel valimistel, sotsiaaldemokraatide ja demokraatide (S&D) esinumber Nicolas Schmit Orbanile saadetud kirja, millega teavitati vahendite vabastamisest. Liberaalide (Renew) justiitsvolinik Didier Reynders langetas aga ametliku otsuse, et Ungari on vahendite vabastamiseks piisavalt reforme teinud.

“Me tahame tagada, et maksumaksja raha kasutatakse kooskõlas aluslepingutega. See pole poliitiline küsimus EPP jaoks, see pole valimisküsimus: me tahame kõigest õiguslikku selgust,” ütles EPP esindaja eelarvekomisjonis Petri Sarvamaa, lisades, et Ungari raha vabastamise otsuse langetas kogu Euroopa Komisjon kollegiaalselt.

Veebruaris hoiatas komisjon Ungarit, et see võib astuda uusi samme seoses hiljutise Ungari seadusega, mis komisjoni sõnul rikub EL-i reegleid. Ungari suveräänsuse kaitsmise seaduse alusel moodustatakse uus amet, mille volituste hulka kuulub välisriikide mõju uurimine poliitikas, akadeemias ja meedias.

Kriitikute sõnul võtsid Ungari võimud seaduse koostamisel eeskuju Venemaa välisagentide seadusest.

“Andes järele Viktor Orbani väljapressimisele, kutsub Euroopa Komisjon iga autokraadiks pürgijat üles kasutama šantaaži oma tahte läbisurumiseks,” ütles Ungari liberaalne eurosaadik Katalin Cseh.

Euroopa Parlamendi otsus minna kohtusse Ungari vastu on oluline samm demokraatia ja õigusriigi põhimõtete kaitseks. See näitab, et Euroopa Liit ei talu inimõiguste rikkumisi ega autoritaarseid tendentse liikmesriikides. Ungari valitsuse tegevus on olnud murettekitav ning Euroopa Komisjoni poolt astutud samm aitab kindlustada, et kõik liikmesriigid järgivad ELi alusväärtusi. Selles olukorras on oluline rõhutada, et demokraatlikud ja õiglased protsessid peavad säilima ning Euroopa Parlament tegutseb selle eesmärgi nimel.