Tänavu juulis koguneb Euroopa Ülemkogu, et arutada olulist teemat – kuidas toetada Ukrainat Venemaa külmutatud varade lõksus. See keeruline olukord nõuab kiireid ja tõhusaid meetmeid, et aidata Ukrainat tema jõupingutustes suveräänsuse ja territoriaalse terviklikkuse taastamisel. Euroopa Liidu liikmesriikidel on oluline roll selles protsessis, et tagada stabiilsus ja julgeolek Ida-Euroopas. Euroopa Ülemkogu otsused sellel kohtumisel võivad kujundada Ukraina tulevikku ja suhteid Venemaaga.
Euroopa Ülemkogus soovivad enamus riike, et Venemaa keskpanga külmutatud varadelt teenitud kasumiga ostetaks Ukrainale laskemoona ja relvi. Sellele on vastu Ungari ja mõned teised riigid, kelle hinnangul peaks raha minema pigem Ukraina ülesehitamiseks.
“Oleme jõudnud kokkuleppele, et kasutame külmutatud varadelt teenitud kasumit. On oluline, et annaksime nende kasutamisele selge suuna kätte. Et osta laskemoona näiteks,” ütles Saksamaa kantsler Olaf Scholz.
Luksemburgi peaminister Luc Friden ütles, et külmutatud varade kasutamisega kaasneb palju õiguslikke küsimusi
“Seda pole kaks aastat arutatud, sest alguses oli palju õiguslikke küsimusi. Ei saa lihtsalt kelleltki raha ära võtta. Olen advokaat ja tean, et selle järel tuleb palju kohtuasju ja see ei tööta nii. Arvan, et see on nüüd palju selgemaks saanud,” ütles Frieden.
“Me ei kasuta Venemaa kodanike, riigi ega Venemaa keskpanga varasid, vaid neilt teenitud tulusid, mis on peamiselt ühes kohas deposiidis,” ütles Frieden.
Samuti arutab ülemkogu esimest korda Euroopa kaitsetööstuse strateegia rahastamisest, mille maht on praegu ligi 1,5 miljardit eurot. Prantsusmaa koos Balti riikidega soovib seda märkimisväärselt suurendada läbi kaitsevõlakirjade loomise.
Kokkuvõttes võib öelda, et Euroopa Ülemkogu arutelu Venemaa külmutatud varade ja Ukraina toetamise üle näitab ELi pühendumist demokraatlikele väärtustele ning solidaarsusele oma naaberriikidega. Kuigi lahendused võivad olla keerulised ja aeganõudvad, on oluline, et EL jätkaks Ukraina toetamist ja avaldaks survet Venemaale selle agressiivsete tegevuste lõpetamiseks. See arutelu on oluline samm õiges suunas ning näitab ELi ühtsust ja otsustavust seista vastu rahvusvahelisele agressioonile.
Võib-olla tunnete huvi:
Kõigi riigiteenistujate 35-päevast puhkust seadusesse siiski ei kirjutata | Eesti
Selgus Prantsusmaa jalgpallikoondis koduseks olümpiaks | Jalgpall
Djokovic tagas Wimbledonis koha poolfinaalis | Tennis
Võrklaev soovitas Rail Balticu ettevõtte viia börsile | Majandus
Vene parlament kinnitas maksutõusud | Välismaa
Briti ja Prantsuse valimissüsteemid moonutavad tulemusi stabiilsuse nimel | Ühiskond
EM-i blogi | Kellest saab teine finalist? | Jalgpalli EM
Rein Sikk: igaüks, kes Venemaale läheb, maksku Eestile kümme eurot | Arvamus