Euroopa Parlament arutas Ždanoka küsimust | Välismaa

Tere tulemast Eestisse! Euroopa Parlamendi viimane arutelu Ždanoka küsimuse üle on toonud tähelepanu sellele olulisele teemale välismaal. Kas teadsite, et Vene Föderatsiooni kohtunikuks pürgiv Tatjana Ždanoka on olnud Euroopa Parlamendi liige juba üle kümne aasta? Tema mitmekesised seisukohad on tekitanud vastuolusid ning Euroopa Parlamendi hiljutine arutelu pole erand. Kuidas see kõik mõjutab Eesti rahvast ja Euroopa Liitu laiemalt? Lugege edasi, et saada rohkem teavet selle olulise arutelu kohta.

Euroopa Parlamendis toimus teisipäeval arutelu Läti eurosaadiku Tatjana Ždanoka skandaaliga seoses. Teiste Läti saadikute hinnangul tuleks juhtumi valguses muuta europarlamendi reegleid, et Vene mõjutustegevust tõrjuda.

Teisipäeva õhtul arutas europarlament Läti eurosaadiku Tatjana Ždanoka skandaali ning sõna sai ka päevakangelane ise. Tema sõnul on vene keeles rahu ja maailm üks sõna ning tema ongi selle agent.

“Jah, ma olen agent. Agent rahule, agent Euroopale ilma fašismita, agent vähemuste õigusele, agent ühendatud Euroopale Lissabonist Uuraliteni,” teatas Vabaliidu fraktsiooni liige Ždanoka oma kõnes. 

Aga Zdanoka puhul on peamine küsimus miks Läti julgeolekuasutused tema vastu midagi algatanud pole.

“Minu arvamus on see, et meil oli kuni 2016. aastani selline seaduslik kord, mis toona muudeti karmimaks ja lubab julgeolekuteenistustel alustada uurimisi kahtlaste poliitikute suhtes siin Euroopa parlamendis, aga ka seimis,” ütles Lätist valitud eurosaadik Roberts Zile Euroopa Konservatiivide ja Reformistide (ECR) fraktsioonist.

Läti eurosaadikud arvavad, et europarlament peaks oma liikmete tegevust põhjalikumalt jälgima, et tõrjuda Vene mõjutustegevust.

“Asi pole loomulikult ainult proua Ždanokas. Küsimus on ka paljudes teistes poliitilistes erakondades ja jõududes üle Euroopa, mida rahastakse või toetatakse Kremlist või sellega seotud inimeste poolt,” tõdes europarlamendi saadik Lätist, fraktsiooni Uuenev Euroopa liige Ivars Ijabs. “Ma räägin siin FPÖ-st Austrias, Marine Le Peni erakonnast Prantsusmaal ja AfD-st Saksamaal,” lisas ta.

Sealhulgas peetakse probleemiks ka saadikupuutumatuse võtmise protseduuri, mis võtab liiga kaua aega.  

“Euroopa Parlament lihtsalt peab muutma reegleid, et teha koostööd situatsioonides, kus liikmesriigi julgeolekuasutused taotlevad immuniteedi ära võtmist kahtlase juhtumi, luuretegevuse või sarnaste tegude pärast vaenulike luureteenistustega. Selleks peaks olema eraldi protseduur,” rõhutas Zile.

Läti seaduse muudatuse tulemusena Zdanoka enam uuesti europarlamenti kandideerida ei saa.

Jaanuari lõpus meedias ilmunud materjalidest selgus, et Ždanoka on aastaid teinud koostööd Vene julgeolekuasutustega seotud inimestega.

Kokkuvõtteks võib öelda, et Euroopa Parlament arutab endiselt Ždanoka küsimust ning sellel teemal on erinevaid arvamusi ja seisukohti. Eesti ja teiste Balti riikide esindajad on väljendanud muret Ždanoka seisukohtade pärast, samas kui teised riigid toetavad tema poliitilist tegevust. Arutelu jätkub ning otsuse langetamine võib võtta aega. Siiski on oluline, et kõik osapooled arutaksid teemat avatult ja ausalt, et jõuda konsensusele, mis toetaks Euroopa Liidu ühtsust ja väärtusi.