Euroopa Komisjon on valmis põllumajandustoetuste nõudeid veidi leevendama | Eesti

2291313hbe4dt24

Euroopa Komisjon on teatanud valmisolekust leevendada põllumajandustoetuste nõudeid Eestis, aidates seeläbi kohalikel põllumeestel ja talupidajatel paremini toime tulla keeruliste aegadega. See otsus tuleb suureks abiks paljudele põllumajandusettevõtetele, kellele on olnud raskendatud tingimustes olukordades püsimine. Euroopa Komisjoni poolt pakutav toetus näitab nende mõistmist ja toetust kohaliku põllumajandustööstuse arengule ning aitab tagada selle jätkusuutlikkust tulevikus. Eesti põllumajandussektor saab seega lootusrikast tuge, mis aitab neil edukalt toime tulla väljakutsetega, millega nad silmitsi seisavad.

Euroopa Liidu põllumajandus- ja kalandusministrid arutasid sel nädalal, kuidas vähendada põllumajandustootjate administratiivset koormust, mida uus ühine põllumajanduspoliitika on tekitanud. Lepiti kokku leevendusmeetmetes, mida saab juba lähiajal rakendada.

Tuhanded põllumehed on mitmel pool Euroopas nädalate viisi meelt avaldanud, et nõuda rohereeglite lihtsustamist ja bürokraatia vähendamist. Euroopa Komisjon pakkus välja esimesed meetmed, kuidas põllumajandustoetustega seotud nõudeid paindlikumaks teha.

Regionaal- ja põllumajandusministeeriumi biomajanduse asekantsler Madis Pärtel ütles ERR-ile, et meetmed on küll tehnilist laadi, aga lisas, et neist võiks kasu olla ka Eesti põllumehele.

“Üks konkreetne oligi nõue toetuse taotlemisel, mis puudutab maa tootmisest kõrvalejätmist – senise kolme variandi asemel tekkis ka neljas variant, millega võidakse neli protsenti maast tootmisest kõrvale jätta. Ja seda saab täita näiteks lämmastikku siduvate kultuuridega. Meie puhul lutsern, ristik näiteks,” selgitas Pärtel.

Eesti on võtnud kohustuse hoolitseda selle eest, et püsirohumaa osakaal toetustega hõlmatud põllumajandusmaast ei väheneks rohkem kui viis protsenti. Pärteli sõnul leevendab Euroopa Komisjon ka toetust saava püsirohumaa säilitamise kohustust.

“Siin komisjon on mõned paindlikkused juurde kirjutanud, mis ka meile sobivad. Näiteks, kui loomapidaja on otsustanud teraviljatootmise kasuks, siis tal on ilmselt huvi mitte kasvatada heintaimi, sest loomi tal enam ei ole, vaid tegeleda rohkem teraviljaga ja seetõttu peab ta ka püsirohumaa üles kündma. Siis sellised nii-öelda muudatused püsirohumaa suhtarvus on edaspidi lubatud, nii et see on ka meile mõnevõrra abiks,” selgitas asekantsler.

Loe rohkem:  Valitsus jõudis pärast vaidlusi konkurentsimenetluse trahvides kokkuleppele | Eesti

Põllumehed protestivad ka niinimetatud rohereeglite liialt järsu kehtestamise vastu. Muu hulgas on ette nähtud taimekaitsevahendite kasutamise vähendamine ligikaudu 50 protsenti. Pärtel ütles, et Euroopa Komisjon on lubanud ka selles asjas põllumeestele pisut vastu tulla

“Eestil konkreetselt oli selles eelnõus 53 protsenti taimekaitsevahendite vähendamist eesmärgina sisse kirjutatud. Kuna seni oli palju liikmesriike sellele vastu, kuna see võeti ilma mõjuhinnanguta lauale, siis komisjon vähemalt Ursula von der Leyeni sõnade järgi ka europarlamendis n-ö võtab selle eelnõu tagasi, tulles põllumeestele vastu,” rääkis Pärtel.

Euroopa Komisjon plaanib edaspidi veelgi leevendusi, aga Pärtel nentis, et enamasti on põllumehed tänavatel siiski siseriiklike otsuste pärast ja neid peavad muutma liikmesriigid ise.

“Kuskil on võib-olla toiduainete käibemaksu tõstetud viielt protsendilt 12 protsendile, kuskil on eriotstarbelise diisli aktsiisisoodustust vähendatud nii-öelda põllumeeste kahjuks ja veel maksude ja muude asjadega tehtud põllumeeste kahjuks mingid otsused. Nii et tavaliselt tänavaletulekud on ikkagi mingi väga konkreetse siseriikliku akti tulem. Selles suhtes komisjoni ettepanekud kindlasti saavad aidata olukorda leevendada, aga ilmselt seal on palju ka see, mida rahvuslikud parlamendid ja poliitikud peavad vastu võtma,” rääkis ta.

Kokkuvõtvalt võib öelda, et Euroopa Komisjon on valmis tegema jõupingutusi põllumajandustoetuste nõuete leevendamiseks Eestis. See oleks oluline samm kohalike põllumajandustootjate jaoks, kes seisavad silmitsi mitmete väljakutsetega. Vähem bürokraatiat ja paindlikumad tingimused võiksid aidata kaasa sektori jätkusuutlikkusele ning elavdada Eesti põllumajanduse konkurentsivõimet Euroopa Liidu turul. Seega on oluline jälgida, kuidas need muudatused mõjutavad kohalikke põllumajandustootjaid ja aidata neil saavutada edu ja jätkusuutlikkust oma tegevuses.

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga