ESA teadusdirektor: ilusad pildid muudavad majandust ja ühiskonda | Universum

Tere tulemast, Estonia! Meil on suur rõõm tervitada Teid siin, et tutvustada Euroopa Kosmoseagentuuri teadusdirektori sõnu: “Ilusad pildid muudavad majandust ja ühiskonda.” See väide põhineb tõsiasjal, et kosmosetehnoloogia ja teaduslike avastuste abil on võimalik mõjutada oluliselt meie igapäevaelu ja ühiskonna arengut. Olge valmis avastama, kuidas kaunid pildid universumist võivad mõjutada meie tulevikku ja muuta meie maailma paremaks paigaks.

Maailmas pole asjad praegu kõige paremas seisus, kui mõtleme kasvõi geopoliitikale või pidevas muutuses olevale majandusele. Samal ajal olen aastate vältel märganud, kuidas inimeste huvi kosmoseuudiste vastu kasvab just raskemal ajal, ja nii ka praegu. Milliseid dividende sinitaeva uuringute toetamine meile sellistel hetkedel veel pakub, peale eskapismi ja võimaluse eest põgeneda karmi argipäeva eest?

Inimesed kui liik on alati sinitaeva uuringutega tegelenud. Oleme vaadanud alati meid ümbritsevat maailma, taevasse, universumit ja küsinud olemuslikku küsimusi, nagu kust me tuleme. Kasutades sellele vastamiseks eksperimentaalteaduse meetodeid, mida minu jaoks astrofüüsika ja kosmoseteadus endast kujutavad, nihutame olemasoleva tehnoloogia piire.

Samamoodi nagu Galileo kasutas 400 aasta eest esimest teleskoopi avastamaks neli Jupiteri kuud, mis muutis meie arusaama kosmosest ja aitas jõuda arusaamiseni, et Maa pole universumi keskpunkt, laiendame oma teadmisi tänapäeval. Minu jaoks on seotud kosmoseuuringud märksa sügavamalt sellega, kuidas me ühiskonnana areneme, kasvatame oma majandust ja arendame paremate oskustega tööjõudu.

“Minu jaoks on seotud kosmoseuuringud märksa sügavamalt sellega, kuidas me ühiskonnana areneme, kasvatame oma majandust ja arendame paremate oskustega tööjõudu.”

Näiteks sidusid paljud minu kunagised õpilased end füüsikas doktorikraadi saamiseks akadeemilise maailmaga, sest nad olid neist suurtest küsimustest lummatud, kuid liikusid seejärel finantssektorisse, arendama meditsiinitehnoloogiaid jne. Neist vaid väike osa asus pidama maailma eri ülikoolides professori ametit. Seega kandub õpingute ajal tekkinud iha laiendada tuntud taeva piire ja võime inspireerida laiemat avalikkust mujale.

Üle Euroopa maailma juhtivaid ülikoole vaadates näen noori andekaid inimesi. Neist veel nooremad küsivad avalikes kosmoseteemadele pühendatud loengutes selle kohta kõige raskemaid küsimusi. Neid, millele ma isegi veel vastata ei oska.

Nendele vastuse leidmiseks töötame uusi kosmosemissioone arendades välja uusi tehnoloogiaid, mis jõuavad ühiskonna normaalsematesse valdkondadesse. Kasvõi kaasaegne miljardite eurode suurune põllumajandussektor toetub kosmosetehnoloogiale. Einsteini üldrelatiivsusteooria ja satelliitideta oleks seal avanev pilt praegu märksa teistsugusem. Iseasi kas me suudame kodanikena seda seost tajuda.

Teie õnneks ei pea te eelarvet koostades tegema selgeks kõigile inimestele, vaid piisab ESA 22 liikmesriigi esindajatest. Milliseid trikke nende kohati erinevate tahtmiste ja soovidega žonglöörides teha tuleb?

Teadusprogramm rajaneb alt-üle lähenemisel. Ma ei saa ega pea teadusdirektorina otsustama, et nüüd hakkame tegelema minu lemmikteemaga. Selle asemel võtame ühendust kõigi liikmesriikide teadlaskondadega. Teadlased ehitavad oma uurimisideede arendamiseks üles ise kollektiive, mis muudab kogu selle valikuprotsessi äärmiselt konkurentsitihedaks. Need ettepanekud ulatuvad Maa-lähedase keskkonna seiramisest vaadeldava universumi piiri uurimiseni. Meiega koos töötades saavad nad parema aimduse, mis üleüldse võimalik on.

Alt-üles lähenemine tähendab, et meie eelarve piires ujuvad pinnale kõige paremad ideed. Oleme valiku osas väga läbipaistvad. Kõigil liikmesriikidel on õigus ses osas kaasa rääkida ja nad ei anna meile vaid tühja tšekki. Anname teaduskogukonnale teada, mida me laias plaanis X eurodega teha soovime. See kannustab innovatsiooni, et teha sama raha eest rohkem.

ESA teadusdirektoriks saades vaatasin kogu senise lähenemise üle, sh kaalusime ülalt-alla süsteemi kasutuselevõttu ja lasksin hinnata programmide temaatilist tasakaalustatust. Leidsime, et olemasolev süsteem kindlustab oma range retsenseerimisprotsessiga, et pikas plaanis pole ükski valdkond üleesindatud. Me ei pea hakkama kellelgi peale sundima, et järgmisel nädalal ehitame päikesesondi ja nii jääb.

Meil pole põhjust süsteemi muuta, kuni meie missioonid on tipptasemel ja piisavalt ainulaadsed, et esimeste andmete Maale saabudes nihutavad need endiselt tundmatu piire, isegi kui see juhtub aastate pärast.

“Muidugi, leidub inimesi ja kogukondi, kes on valikutes pettunud. Läbipaistvus ja selgus aitavad aga kindlustada, et usaldus ei kao kuhugi.”

See ei juhtu iseeneslikult, vaid nõuab nutikaid inimesi, kes protsessil silma peal hoiavad. Nad peavad tegema seda läbipaistvalt, et kindlustada usaldus. Näiteks kohtusime liikmesriikidega möödunud aastal programmi “Kosmiline nägemus” M-klassi missioonide arutamiseks. Pakkusime esitatud 27 ettepanekust kõigile sõelale jäänud viiele meeskonnale tehnilist ja teaduslikku tuge, kelles valisime kolm finalisti. Lasksime protsessi analüüsida programmikomiteel, mis andis palju juurde. Lõpptulemusega olid nõus kõik liikmesriigid.

Muidugi, leidub inimesi ja kogukondi, kes on meie valikutes pettunud. Läbipaistvus ja selgus aitavad aga kindlustada, et usaldus ei kao kuhugi. Just nagu teadustööd ajakirja avaldamiseks esitades võid olla tagasilükkamise järel solvanud, kuid sa vähemalt tead, miks nii läks ja sulle ei tehtud ülekohut. Kui inimestel tekib küsimusi ja kahtlusi, tuleb nendega kohe tegeleda.

Kui mainisid eelnevalt geopoliitilises mõttes keerukat aega, õnnestus pidada ESA peadirektoril 2022. aasta detsembris väga edukas liikmesriikide ministrite kohtumine, vaatamata sõjale Ukrainas ja elukalliduse kriisile. Iga riik mõistab, milliseid eeliseid selle perekonnaliikmeks olemine endas kätkeb. Nad teavad, et lõikavad sellest pikas plaanis majanduslikku ja ühiskondlikku kasu. Liikmesriigid mõistavad, et helgema aja saabumiseks tuleb teha investeeringuid ka kehvemal ajal.

Taoliste sinitaeva-programmide kõige silmatorkavamaks väljundiks jäävad aga laiema avalikkuse jaoks nii või teisiti ilusad pildid ja lood sellest, kuidas uued avastused meie maailmapilti kõigutavad. Osaliselt taandub see ajakirjanikele ja pressiesindajatele, kuid mida eksootilisem ja kummalisem lugu sinna juurde jutustada, seda parem. Mis teie arvates selle roosamanna taustal kohati ülekohtuselt tähelepanuta jääb?

Näen seda teises valguses – metsikute teooriate asemel teaduslikku meetodit. Meil on hüpotees, küsimus, millele vastust soovime, ning kavandame sellele vastamiseks tasemel teadusmissiooni. Viimaks kindlustame, et usaldusväärsed on nii kogutavad andmed kui ka nende analüüs. Teadlaste töö käib läbi retsenseerimisprotsessi ja kasvatame sellega natuke oma teadmistepagasit.

Ühtlasi tuleb aru saada, et iga uue eksperimendi tulemustest ja andmete analüüsist järelduste tegemisega saab vaid teatud piirini. Selle piirini jõudes on vaja meil uut missiooni või eksperimenti. Ilma nendeta oleks tegu tõesti metsikute spekulatsioonidega ja juttudega. Kui ma aga teaduslikku meetodit järgin, hoidun nende levitamisest.

Ilusatest piltidest pole meil mõnes mõttes pääsu. Hiljuti avaldati näiteks uue EUCLID-i missiooni esimene ülevõte, mis on üdini rabav. Vähemalt sama rabav kui külmal pimedal talveööl taevasse vaadates avanev pilt ja ESA taevaportaali külastades saab näha igaüks. Olin esimeste ülesvõtete saabumise järel isegi kogenud astrofüüsikuna nii lummatud, et palusin ühel mind intervjueerima tulnud ajakirjanikul natuke oodata, sest ma jäingi neid suumima.

Astronoomia visuaalne pool lihtsalt püüab pilku, kuid samal ajal annab iga pilt meie teadmistele natukene midagi juurde. Kui mõtleme EUCLID-i kaamerate tundlikkusele ja taevalapi suurusele, mida see ühekorraga pildile püüab – see on täiskuust 2,5 korda suurem, on seda teha võimaldav tehnoloogia võrreldamatu. Ühtäkki on võimalik vaadelda ulatuslikke taevapiirkondi, minnes ajas tagasi kuni kümme miljardit aastat.

Need esimesed pildid võisid olla kasulikud oma lugusid illustreerivatele ajakirjanikele, ent astronoomid said hakata kirjutama nende põhjalt juba oma esimesi uuringuid. Piir kunsti ja teaduse vahel on mõnel juhul õhkõrn, kuid peame meeles pidama, et iga sellise ülesvõtte taga on tõsine teaduslik küsimus. Need ei jää ka ainsateks fotodeks – kogu missiooni vältel teeme neid vähemalt 30 000 ja katame sellega 36 protsenti tervest galaktikavälisest taevast. Loodame vastata nendega fundamentaalsetele küsimustele – meie jaoks on tundmatu veel 95 protsenti universumist. Meil ei ole veel tumeenergia jaoks võrrandeid.

Seega, ilusad pildid võivad panna sind küll teema vastu huvi tundma, kuid need ajendavad laiendama oma silmaringi ka selles osas, mis toimub nende kulisside taga.

Mainisite juba põgusalt “Kosmilise visiooni” kampaaniat. Mis on see suur narratiiv või eesmärk, mille suunas Euroopa Kosmoseagentuur tegutseb? Selle taga võib olla kohati parem turundustöö, kuid ameeriklaste James Webbi kosmoseteleskoop on tunnetuslikult viimasel aastal röövinud endale suurema osa tähesärast.

Kui näpuga järge ajada, on ESA teadusprogrammis tegelikult sees rida rahvusvaheline koostöö. Webbi teleskoop saadeti teele meie kanderaketi, Ariane 5 turjal. Kuna start läks sedavõrd ilusasti, pikendasime sellega missiooni oodatavat kestvust minimaalselt viiel aastalt vähemalt kümne aastani. Selle pardal on kaks väga olulist Euroopa päritolu instrumenti. Seega mängime selle missiooni juures ühte juhtrolli.

Rääkisime varem alt-üles lähenemisest. Praegune strateegia aastateks 2015–2035 pandi paika 2000. aastate keskpaigas ja lõpus, ulatudes päikese uurimisest eksoplaneetide ning gravitatsioonilaineid registreeriva LISA kosmose-interferomeetrini, mille sarnast pole keegi kunagi ehitanud.

Sellest portfellist on meil rida missioone juba lennus, nagu Webb ja Hubble’i teleskoop, ja möödunud aastal Jupiteri poole teele asunud JUICE. Samuti arendame missioone, mis võimaldavad uurida eksoplaneete seninägematul viisil. Veel 1970. aastatel polnud astronoomid kindlad, et suudame nende olemasolu üleüldse kuidagi kinnitada. Nüüd mõtleme aga Plato ja Arieli missioonide näol nende atmosfääri koostise analüüsimisest. Plato on mõeldud kitsamalt Maa-sarnaste planeetide uurimiseks ja Ariel keskendub eksoplaneetide atmosfääris toimuvatele keemilistele protsessidele. Neile lisandub äsja vaatlusi alustanud EUCLID, mille missioon kestab kuus aastat.

Jaanuari vaatame ka täpsemalt üle Veenusele suunduva missiooni EnVision ja plaanid gravitatsioonilainete interferomeetri LISA rajamiseks. Kui programmikomitee neile oma heakskiidu annab, saab hakata tööstus nende lepingute nimel konkureerima ja meie neid missioone arendama. “Kosmilise nägemuse” viimane suurem tükk on röntgenkiirte teleskoop Athena, mis liigub heakskiidu korral selle arendamise järgmisesse faasi novembris.

Kokkuvõtlikult tegutseb seega 2030. aastatel terve rida missioone, millesarnaseid pole maailm kunagi näinud ja mille üle peaks olema Euroopa erakordselt uhke. Mul endal on ääretult hea meel olla nende missioonide eestkostja, kuid see on aastate pikkuse töö tulemus.

Paneme juba praegu paika strateegiat järgmiseks perioodiks Voyage 2050, mis peab viima meid edasi aastatel 2035–2050. Ma ei väsi kordamast, et Euroopa kosmoseteadus on maaima tipus ja teised riigid tulevad oma koostööpakkumistega meie juurde.

Nagu mainisite, taoliste suurte missioonide puhul võib lahutada nende orbiidile saatmist algsest ideest kümned aastad. Samal ajal areneb kosmosesektor tervikuna erafirmade senise eduloo tõttu üha kiiremini, muutes seda ka paindlikumaks. Kuidas ESA sellega kohaneda suudab ja millist rolli väiksemad erasektori katseplatvormid, nagu kasvõi hiljuti teele saadetud ning hukule määratud Peregrine selle plaanides mängib?

Töötame selle nimel, et saaksime ka Euroopas loota taoliste missioonide puhul rohkem eraettevõtetele. Meil oli Peregrine’i tabanud probleemidest kahju kuulda. Juba selle planeerimisel arvestati aga juba, et võimalus selle õnnestumiseks on 50-50. Loodetavasti on Astroboticul nüüd võimalus sellest kõigest väga kiiresti õppida.

“Proovime tuua uue kosmose valdkonda väiksemaid ja keskmise suurusega ettevõtteid ning idufirmasid, ent kosmos on raske.”

Oleme võtnud ESA-s oma turustamispoolel eesotsas tööstusdirektor Géraldine Najaga NASA-le sarnase suuna. Proovime tuua uue kosmose valdkonda väiksemaid ja keskmise suurusega ettevõtteid ning idufirmasid, ent kosmos on raske.

Mõnes mõttes teeme endale avaliku kuvandi mõttes karuteene, kuna näitame kosmosevaldkonda oma edukate missioonidega millegi väga lihtsana. Tegevusala on aga liiga oluline, et Euroopal oleks luksust kosmosemajandusest kõrvale jääda. See areneb kiiresti üle terve maailma ning lisaks USA-le on saamas sellest ka arenevate riikide pärusmaa.

Minu jaoks on oluline, et organisatsioonina oleks meil väga oskuslikud insenerid ja tehnoloogid, kes suudavad uutele uurimisrühmadele meie liikmesriikides alati abi anda. Ükskõik, kas tegu on ülikoolide rühmadega, mis töötavad välja uurimisinstrumente, või väikeettevõtteid, mis valmistavad suurematele firmadele missiooniks kriitilise tähtsusega komponente. See on teadusprogrammi tähtis osa.

Pean kosmosevaldkonna uueks ökosüsteemis väga oluliseks, et meil oleks Euroopas lisaks tugevale teadusprogrammile elujõuline ja usaldusväärne erasektor. Tahan teadusdirektorina, et mul oleks ettevõtteid, mille vahel hankeid välja kuulutades valida. See on meie enda eelarve huvides, et kusagile ei tekiks.

Seega on väga tervitatav, kui meil on kuupsatelliite arendavad ülikoolid ja väiksemaid rakette ehitavad ettevõtted, mis suudavad need ka orbiidile saata. Väiksemate missioonidega tegelemine on suuremateks katsumusteks vilumuse saavutamise eeldus.

Mida peaksid siinkohal silmas pidama Eesti teadlased või ettevõtjad, kes võivad peljata ESA missioonides osalemist, peljates ühes suures organisatsioonis väiksemat sorti mutrikeseks muutumist?

Neil ei peaks olema mingeid kahtlusi. Võite mõelda alati suurtele küsimustele, millele te vastust tahate, sest koostöövõimalusi on nii väikseid kui ka suuremaid. Oluline on idee, mitte teie enda tajutav suurus, ja teadlased, kellega ma Tallinnas kohtusin, on tipptasemel. Eesti on ESA-le sama oluline liikmesriik kui iga teine ja teil on suur kasvupotentsiaal.

Kui inimestel tekivad mõnes osas kahtlused-kartused, ärge peljake oma programmi komitee liikmega ühendust võtta. Minu asi on muuta kogu seda protsessi vähem müstiliseks.

Kokkuvõttes võib öelda, et Euroopa Kosmoseagentuuri teadusdirektori sõnad kinnitavad kosmoseuuringute olulisust majanduse ja ühiskonna arengule. Ilusad pildid, mida satelliidid meile edastavad, mitte ainult ei avarda meie teadmisi universumist, vaid aitavad ka kaasa innovatsioonile ja majanduskasvule. Lisaks sellele on kosmoseuuringutel oluline roll ka kliimamuutuste jälgimisel ning loodus- ja keskkonnakatastroofide ennetamisel. Seega on oluline toetada ja investeerida kosmoseuuringutesse, sest nende mõju ulatub kaugemale kui vaid tähtede vaatlemine.