ERR Soomes: presidendivalimiste teise vooru valiti väga sarnased kandidaadid | Välismaa

Tere tulemast Eesti Vabariiki! Täna räägime ERRi Soome uudisest presidendivalimiste teisest voorust, kus valiti väga sarnased kandidaadid. Soome presidendivalimised on alati põnevad sündmused, mis köidavad nii soomlaste kui ka piiri taga elavate inimeste tähelepanu. Selles artiklis uurime lähemalt, mis teeb nendest kandidaatidest sarnased ning millised väljavaated neil Soome tuleviku juhtimisel on. Jääge lugema, et saada ülevaade selle olulise sündmuse kohta Soome poliitikas.

Soome presidendivalimiste teises voorus valiku tegemine ei ole soomlastel lihtne, sest valida tuleb kahe väga sarnase kandidaadi vahel.

Soome presidendivalimiste esimeses voorus võitjat ei selgunud. Teise vooru lähevad paremtsentristliku Koonderakonna kandidaat Alexander Stubb ning sõltumatu kandidaat Pekka Haavisto, keda toetavad ka rohelised. Kahe kandidaadi toetuse vahe on väga väike – Stubbi poolt andis oma hääle 27,2 ja Haavisto poolt 25,8 protsenti valijatest.

Soome Välispoliitika Instituudi vanemteaduri Sinikukka Saari sõnul näitas presidendivalimiste esimene voor, et viimaste aastate tormiliste sündmuste peale tahavad soomlased stabiilsust.

“Sellist teatud poliitilist avantürismi selgelt ei ole, vaid rahvas tahab stabiilsust ja ehk ka Sauli Niinistö valitsusajal tehtud otsuste kindlustamist, tsementeerimist uude välispoliitilisse kaanonisse,” ütles ta.

Järgmises voorus ei saa soomlaste valik lihtne olema ühel veidi kummalisel põhjusel. Nimelt valiti esimeses voorus välja kaks kõige sarnasemat kandidaati, keda teineteisele vastandada on praktiliselt võimatu. Stubbi ja Haavisto väljavalimine aga näitab nimelt seda, et populistlikel ideedel soomlaste hulgas praegu väga suurt kandepinda ei ole.

“Mõlemad on liberaalid, läänemaailma väärtustesse uskujad, ka väga rahvusvahelised ja võib öelda, et suisa kosmopoliidid. Usuvad selgelt liberaalset, väärtuspõhist koostööd ja ütleksin koguni, et nad olid kogu kandidaatide seltskonnast kõige optimistlikumad hoolimata sellest, et elame üsna süngetel aegadel,” selgitas Saari.

Tegelikult olid üsna sarnastel positsioonidel ka kõik ülejäänud presidendikandidaadid, välja arvatud Põlissoomlaste Jussi Halla-aho, kes saavutas küll valimiste kolmanda tulemuse, mida võrreldes kõigile liberaalsetele kandidaatidele antud häältega on siiski üsna vähe. Kõige olulisemates küsimustes, nimelt suhtumises Venemaasse ning Ukraina abistamisse, ei erinenud teiste kandidaatide omadest ka Halla-aho seisukohad.

“Soome välispoliitika on muutunud radikaalselt selles mõttes, et varem tegeles siiski suur osa Soome välispoliitikast Vene-suhete klaarimisega, kuid nüüd uuel presidendil, vähemalt tema valitsusaja alguses on väga vähe seoseid Venemaaga üldse. Venemaa polnud isegi tähtsaim teema neil valimistel, sest suhted Venemaaga on tõepoolest külmutatud,” rääkis Saari.

Venemaa-suhete lahkamise asemel oli seekordses valimiskampaanias üleval pigem küsimus Atlandi-ülestest suhetest ehk kuidas kindlustada, et USA Soomele ikka Venemaa vastu appi tuleks.

Stubb ja Haavisto on aga kõigis neis küsimustes sedavõrd ühel meelel, et teises voorus peavad valijad oma otsuse langetama ilmselt selle põhjal, kumma kandidaadi prilliraamid rohkem meeldivad.

“Stubbi on varem peetud impulsiivseks, kiiresti meelt muutvaks, väga algatusvõimeliseks ja innukaks. See pole sugugi alati toonud edu, vaid sellest tulenevalt on ta teinekord ka diplomaatiliselt ämbrisse astunud, ei ole olnud oma väljendustes väga diplomaatiline. Haavistot peetakse jälle veidi selliseks Niinistö moodi juhiks, mingil moel stabiilsemaks ja diplomaatilisemaks,” kirjeldas Saari.

Ainus tõsine erinevus teises voorus võib tulla sellest, et Haavisto selja taha asuvad pigem vasakpoolsed valijad, ehkki ta neid kordagi ekstra meelitanud pole. Stubbi valivad pigem paremliberaalsete sümpaatiatega inimesed. Halla-aho pooldajate hääled lähevad Sinikukka Saari hinnangul teises voorus kõige tõenäolisemalt kaotsi, sest Põlissoomlaste toetajatele on mõlemad teise vooru pääsenud ühtviisi vastumeelsed.

Kas presidendiks saab Stubb või Haavisto, selgub 11. veebruaril.

Kokkuvõttes näitab ERR uudis Soome presidendivalimiste teise vooru tulemusi, kus valiti väga sarnased kandidaadid, et Soomes on hetkel suur poliitiline tasakaal. Selgus, et presidendivalimiste tulemus ei ole määratud ühegi kindla poliitilise vaatega ja valijad eelistavad tasakaalustatud kandidaate. See uudis annab aimu Soome poliitilisest olukorrast ning tulevase presidendi võimalikust suunast. Soome jätkub huvitavate poliitiliste arengutega ning nende mõju võib ulatuda kaugemale Soome piiridest.