ERR Brüsselis: Prantsusmaa ja Saksamaa suhetesse on tekkinud mõra | Välismaa

Tere tulemast ERRi värskete uudisteni Brüsselist! Viimased sündmused näitavad, et Prantsusmaa ja Saksamaa vahel on tekkinud mõra, mis võib mõjutada kogu Euroopa Liidu tulevikku. Kuidas see mõjutab Eesti ja teiste liikmesriikide suhteid nende kahe suurriigiga? Jääge meiega, et saada rohkem teavet selle olulise arengu kohta ja selle võimalike tagajärgede kohta Euroopa poliitikale.

Ukraina toetamiseks mõeldud Euroopa riigijuhtide esmaspäevane kohtumine Pariisis oli välispoliitika ekspertide hinnangul positiivne samm. Ent sellele järgnenud tüli Prantsusmaa ja Saksamaa juhtide vahel võib tähelepanu viia valesse kohta.

Euroopa suurriikide Prantsusmaa ja Saksamaa suhtesse on tekkinud mõra, mis sel nädalal väljendus riigijuhtide omavahelises kempluses. Prantsusmaa president Emmanuel Macroni nädala alguse kommentaaridele vastas Saksamaa liidukantsler Olaf Scholz mitmel korral teravalt ka neljapäeval.

“Tauruse rakett, millel on 500-kilomeetrine laskeulatus ja millega saab – kui seda valesti kasutada – sihtida konkreetseid sihtmärke Moskvas, on relv, mille puhul ei saa lihtsalt ennast julgustavate sloganite saatel otsustada, et mida sellega teha ja kuidas seda kasutada,” lausus Scholz.

Pariisi kohtumise toimumist peetakse Euroopa julgeolekupoliitika ringkondades positiivseks. Ent sellele järgnenud tülist Euroopa ei võida.

“Ma arvan, et Macron ei öelnud midagi valesti. Aga sellele tervitatavale retoorilisele muutusele Prantsusmaa poolt ei ole kahjuks järgnenud muutusi tegudes. See on asi, mille ka Olaf Scholz üles tõstis ja ka mitmed Saksamaa arvamusliidrid tõstatavad, et Prantsusmaal on grandioosne retoorika, aga tegusid ei järgne,” ütles Brussels Freedom Hub juht Roland Freudenstein.

“Selle kempluse ja esialgse venitamisega mängitakse see teema suuremaks, kui asi üldse väärt on. Ehk tegelikult nende Tauruste pidurdamise ja rakettide lennuulatuse üle arutamine nende jaoks, kes ongi skeptilised, süvendaks seda skepsist veelgi,” leidis europarlamendi liige Urmas Paet (Reformierakond).

Kuivõrd olukord lahinguväljal on Ukraina ja tema toetajate jaoks halvenenud, siis on see viimastel nädalatel tekitanud liitlaste seas omajagu pingeid ja näpuga näitamist. Roland Freudensteini hinnangul ei tohiks unustada, kes on tegelik vastane.

“Selle asemel, et erimeelsusi süvendada, peaksid meie juhid kokku saama ja retoorilistest relvadest üksteise vastu loobuma ja selle asemel relvastama ennast Putini vastu. See on see, mis peab juhtuma,” lausus ta.

ERR has reported on the growing rift in the relationship between France and Germany in Brussels. This development is concerning as these two countries have traditionally been seen as the driving forces behind European unity. The discord could potentially impact decisions made at the European level and further complicate efforts to address pressing issues facing the EU. It is important for Estonia and other EU member states to closely monitor and actively engage in resolving the tensions between two of the bloc’s key players to ensure the continued strength and cohesion of the European Union.