Energeetikaeksperdid andsid komisjonis meretuuleparkidele kriitilise vaate | Eesti

2294394h0011t24

Energeetikaeksperdid on viimase aja arenguid jälgides väljendanud muret Eesti meretuuleparkide võimaliku mõju pärast. Komisjonis väljendatud kriitiline seisukoht puudutab nii keskkonna- kui ka majanduslikke aspekte, tuues esile vajaduse põhjalike uuringute järele enne suurte energiaallikate kasutuselevõttu. Arvamused on vastakad, ent üks on kindel – meretuuleparkidele tuleb läheneda tähelepanelikult ja ettevaatlikult, et tagada nende mõjuvõimu positiivne mõju Eesti energiasektoris.

Michal alustas oma sissejuhatavat ettekannet tõdemusega, et kui eelmisel aastal oli keskmine elektri hind Eestis üheksa senti kWh kohta, siis uue plaani elluviimisel oleks see umbes 6,6 senti, kusjuures taastuvenergia tasu jääks samasse suurusjärku.

Lisaks rõhutas minister, et kui algse plaani kohaselt pidi vähempakkumisele tulema mere- ja maismaatuuleparke kokku kuue TWh mahus ja see eeldanuks eraldi salvestusele hinnagarantii mehhanismi loomist, siis uue, 4+4 vähemapakkumise korral enam salvestusele hinnagarantii mehhanismi pole. Michali kinnitusel sobib selline süsteem ka salvestusvõimsuste arendajatele ning salvestuse turg saab arenema hakata ja juba areneb ka praegu ilusti.

Michal tegi korduvalt viiteid opositsiooni suunas, viidates, et valitsuse toetuse saanud tuuleparkide arendamise plaani kriitika taga on poliitika.

“Taastuvenergia võimsuste loomine tagab selle, et meil on odavamat, soodsamat energiat, sest hoolimata poliitilisest retoorikast – ma jään siinkohal lugupidavalt eriarvamusele konservatiivsemate erakondade esindajatega, kus Isamaa esindaja Juhan Parts on öelnud, et tuleks teha kaks Auveret, EKRE on öelnud, et põlevkivienergeetika on ainus lahendus ja selle hind tuleb kontrolli alla hoida – siis tänane koalitsioon samas laines ei ole. Meie hinnangul on taastuvenergia turul konkurentsivõimeline ja see lööb hinda alla,” rääkis kliimaminister.

2294394h0011t24

Michali sõnul on loodava plaani ja toetusmehhanismi eesmärk piisava on taastuvenergiat ehk soodsama elektri olemasolu ning on olemas ka salvestusvõimsused ja salvestusega tegelevatel ettevõtjatel on kindlus turu vastu toimetamisel ja taastuvenergia turuga koos toimetamiseks. Samuti peab plaan tagama kindluse maismaa- ja meretuuleparkide rajamiseks, tootjatele jääks motivatsioon pikaajaliste müügilepingute tegemiseks ja taastuvenergia tariif peab jääma samasse suurusjärku. Kui täna on taastuvenergia tasu umbes 1,3 senti kWh kohta, siis ka valitsuse plaani arvutuses on see 1,3 senti kWh kohta.

Lisaks on tulemas ka elektrivõrgu reform: kui praegu katab kõik võrguga liitumisega seotud otsesed ja kaudsed kulud liituja, siis pärast reformi katab liituja fikseeritud hinnakirja alusel osa liitumiskuludest ja ülejäänud osa kaetakse tariifist. See võimaldab Eleringil võrku ette arendada ja seeläbi kiirendaks liitumisi. See tagab, et on võimalik liita tähtaegselt kogu tootmine maismaal, merel ja välisühendused. Sellekohane eelnõu peaks valitsusse jõudma 2024. aasta aprillis, selgus Michali esitatud slaidilt.

Durejko: plaani olemasolu on hea

Michali järel sõna saanud Eesti Energia juhatuse esimees Andrus Durejko sõnul on positiivne, et on tulemas selgus meretuuleparkide suhtes ja et “on olemas väga selge liikumissuund, mida meretuuleparkide arendajad on oodanud”.  

Durejko viitas, et Eesti Energia kontserni kuuluval Enefit Greenil on plaanis kaks meretuuleparki: Hiiu ja Liivi võimsustega 1 ja 1,1 GW, mis mõlemad toodaks 4,5 TWh energiat. “Selles osas nende plaanide realiseerimine on hea,” märkis Durejko.

Hea, et toetusmehhanismi plaan toetab ka salvestust, sest tekib suur motivatsioon salvestuse kaudu tarbida. See tagab ka varustuskindlust läbi ajalise nihke läbi salvestuse, lisas Durejko.

Probleemina nimetas Durejko juhitavaid võimsusi, põlevkivielektrijaamade ebamäärast perspektiivi turul toimimiseks. Strateegiline reserv vajab arutelu nii pikkuse kui hinna koha pealt, lisas ta.

Koosoleku lõpus andis Durejko ka ülevaate põlevkivijaamade olukorrast ning tegevustest ja kuludest, mis on vajalikud, et need püsiksid reservvõimsusena. Kokku on Eesti Energia seitsme tootmisploki koguvõimsus 1380 MW.

Juhitavate võimsuste turule peab tulevikus tulema täiendavalt ka kiirelt reageerivaid reservjaamu, rõhutas Durejko.

2294400h4febt24

Eesti Energia juht hindas riskiks seda, et võrk peab suutma uute tuuleparkide toodangut vastu võtta. Lisaks muutub sesoonne ületootmine ja võrgu balansseerimine väga tähtsaks.

“Hea meel, et on konkreetne plaan ja saame selle pealt edasi liikuda, teha selle, mis on, veel paremaks ja selle, mis on puudu, üles ehitada,” lõpetas Durejko oma ettekande.

Riigikontrolör: kas liiga kiired muutused?

Riigikontrolör Janar Holm juhtis tähelepanu valitsuse eelmise nädala otsuse ootamatusele, et toimus selline suur muutus, mis oli vastuolus varasemate seisukohtadega.

“Riigikontrollile teeb see rõõmu, et Eesti on väike dünaamiline riik. Kui me veel mõned nädalad tagasi auditeerisime seda valdkonda, siis täna on laual kõik see, mis tollal öeldi, et kindlasti ei ole seoses meretuuleparkidega. Nüüd tulebki otsida teid, kuidas mõistlike lahendusteni jõuda,” rääkis Holm.

Selle hindamiseks, mis on mõistlik, oleks Holmi sõnul vaja tervikpilti, süsteemi osiseid ja seda, et süsteemi oleks mudeldatud, rõhutas ta.

“Kui elektri turuhind on ligikaudu 6,6 seni kWh, siis küsimus on milline on elektriarve, kui kogu see asi on realiseeritud. Üks on turuhind, aga teine on võrgutasu, aktsiisid, erinevad süsteemiteenused. Hea oleks näha tervikpilti. Kui kõik oleks ühe pildi peal, oleks teistel võimalik arvutada, kuidas selle arvega täpsemalt on. Teiselt pool oleks hea, kui saaks võrrelda tänast ja tulevast arvet, kui need muudatused ellu on viidud 2030. aastal,” rääkis Holm.

Loe rohkem:  Kallas: mu Euroopa kolleegid on imestunud, miks Ansip on nii kibestunud | Eesti

2068103h3e18t24

Teiseks võib aga väikeriigi dünaamika ühel hetkel ka probleemiks osutuda, sest turuosalistel on vaja stabiilsust, keskkond peaks olema prognoositavam, peaks olema teada, millised ühendused on tulevikus plaanis, märkis Holm irooniliselt.

Kui tegevuskeskkond, reeglid on teada, siis tuleb ka parem info hinna kohta, märkis riigikontrolör.

Hamburg oli kahtlev

Järgmisena sõna saanud Teaduste Akadeemia energeetikanõukogu esimees Arvi Hamburg esitas oma ettekandes rohkelt andmeid, millega seadis valitsuse plaani kahtluse alla.

Praegu on tervikpildist üks osa välja võetud, samas tegu süsteemiga, mis muutub, kui ühte osa muuta, leidis Hamburg.

Kuna Balti riikides kavandatud taastuvenergia võimsus ületab tiputarbimist mitmekordselt, tähendab see, et süsteemi võimekus peab olema kolm-neli korda maksimaalsest tarbimisest suurem, rõhutas ta

Hamburgi tehtud arvutuse kohaselt peaks 2030. aastaks 10,5 TWh tarbimismahu juures olema meretuuleparkide taastuvenergia toetus 1,68 senti kWh kohta.

Hamburgi toodud andmete kohaselt oleks meretuulepargi kulu 110 eurot MWh kohta, maismaatuuleparkidel vastavalt vähempakkumistele 20-40 eurot MWh kohta. Investeerimiskulu oleks meretuuleparkidel 1,8 miljonit, maismaatuuleparkidel 1,2 miljonit eurot MW võimsuse kohta.

Samas on meretuulepargi tootlikkus 0,435, maismaatuulepargil 0,328.

Kavandatav kulu tarbijale tuleks dotatsiooniperioodil kokku 2,138 miljardit eurot, maismaatuuleparkidel 38 miljonit eurot, näitas Hamburg. Ta tõdes, et see on väga suur erinevus.

2294391h82fbt24

Meretuulepargi toodangu prognoositud hind 110 eurot MWh kohta vajab ekspertiisi ja lõpphind tarbijale mõjuanalüüsi, leidis Hamburg: “Seda hinda tuleks päris kriitiliselt läbi vaadata!”

Hamburg soovitas arendada elektrisüsteemi strateegiliselt koostöös regionaalsete partneritega ja kasutada näiteks energiasalvestuseks ka Läti ja Põhjamaade veehoidlaid.

Samuti leidis Hamburg, et kavandatud dotatsioonimehhanism pärsib elektrituru toimet, investorite võrdset kohtlemist, sealhulgas ka salvestuse majanduslikku tasuvust.

Meretuuleparkide eelisarendamine tekitaks Hamburgi hinnangul ühekülgse energiaportfelli, kontsentreeritud elektritootmise ja investeeringud energiavõrku; suuremahuline ja kiire tuuleelektri hange võib tuua kõrged hinnad ning negatiivseks küljeks on ka turuosaliste ebaproportsionaalne riskide haldamine ja tarbijate liigne koormammine.

Hamburg kutsus lähtuma valitsuse tegevusprogrammis sisalduvast lubadusest langetada energiasüsteemi tulevikuvalikud analüüside põhjal.

Hamburg pani kahtluse alla ka kliimaministeeriumi elektri hinna prognoosi ja Eesti meretuuleparkide toetuste mõju börsil kujunevale hinnale tulevikus.

Hamburgi järel esinenud Tallinna Tehnikaülikooli energiatehnoloogia instituudi direktor Alar Konist kutsus plaane arutama ühiskonnaga, et ei kaoks avalikkuse toetus.

“Kõik meie naabrid nii lõunas kui põhjas panustavad praegu taastuvenergiale, kuid on unarusse jäetud juhitavad võimsused. See on väga murettekitav, seda eriti seetõttu, et juhitavad võimsused on juba praegu vanad,” tõdes Konist.

Konisti sõnul on üheks riskiks juhitavate võimsuste rajamisel see, et kui selleks kasutada gaasijaamasid, võib probleemiks saada maagaasi nappus ning selle hinnatõus.

Konist tõi esile ka selle , et praegu taastuvenergiast suur osa saadakse puidu põletamisest.

Vaadates Euroopas toimuvaid kiireid muutusi, siis peab vaatama, et ei paneks oma tootjaid ja tarbijaid ebasoodsamasse olukorda, tuleks leida optimum, et ei tekiks ühiskonna vastuseisu, rõhutas Konist.

Michal lükkas Hamburgi kriitika tagasi

“Meie arvame samuti nagu Hamburg ja riigikontrolör, et hind on tarbija jaoks oluline. Selle plaani ja energeetika tegevuste eesmärk on saada soodsama hinnaga elekter nagu me kirjeldasime ja taastuvenergia tasu mõistlikuks jäämine,” rääkis kliimaminister vastuseks Hamburgile.

“Teiseks Hamburgi mõte, et turg võiks olla dotatsioonivaba – ega mina parempoolse liberaalina selle vastu ei ole. Kui me suudaksime saavutada turuga energeetikas või mistahes muus valdkonnas, et me dotatsioone ei maksaks, siis see oleks kaunis päev. Meie selle vastu ei võitle. See millega me energeetikas tegeleme, on laiem regionaalne turg, kus meie ettevõtjad konkureerivad teiste majandustega,” ütles Michal.

“See, mis puudutab kiireloomulisust vähempakkumistel, siis ainuke kiireloomulisusu antud asjas on see, et Euroopa Komisjon tõmbab oma tegevusele juulis-augustis joone alla ja kui me tahame oma riigiabi loale tagasisidet saada, siis peame praegu toimetama ja seda küsima. Alternatiiv on, et see läheb pool aastat kuni aasta edasi ning siis lükkuvad ka kõik muud otsused edasi,” vastas Michal süüdistusele kiirustamises. “Nii või teisiti algaksid need vähempakkumised 2025. aastal ja ning maismaa puhul on esialgsetel hinnangutel tegemist kuue kuuga ja mere puhul 12 kuud või sinna kanti. Nii et see võtab ikka päris pika perioodi.”

Kliimaministeeriumi kantsler Keit Kasemets toetas igati Michalit, vastas ka temale esitatud küsimustele ja rõhutas, et meretuuleparkide arendamisel ei ole näha, et see tooks suurt lisakoormust võrgutasudele.

“Täna ei ole sellist varianti, mis oleks odavam kui taastuvenergeetika,” kordas Kasemets.

Kogu arutelu võti on tarbimise kasv, märkis Michal. Tema sõnul hakkab majandusminister korra kvartalis valitsuskabinetis aru andma, kuidas hakkavad Eestisse investeeringud tulema ning kui majandus areneb aeglasemalt, saab taastuvenergia arendamisega aeglasemalt edasi minna, kui kiiremini nagu prognoosib majandusministeerium, siis kiiremini arendada.

Kasemets: meretuuleparkide ühendamiskulud on 360 miljonit

Kasemetsa kinnitusel ei ole näha, et esimeste meretuuleparkide ühendamine eeldaks suuri lisakulusid. Eleringil ja Elektrilevil nagunii sellest sõltumatult investeerimisplaanid, ütles ta.

Loe rohkem:  Mullune statistika näitab liiklusohutuse eesmärkidest kaugenemist | Eesti

Kõigi vähemapakkumistega loodavate parkide võrguga ühendamise kulud on Eleringi hinnangul 360 miljonit eurot ja seda seetõttu, et pakkumiste tingimustes on, et arendaja ehitab võrgu ise kuni liitumispunktini Eleringi võrguga, selgitas kantsler.

Reinsalu küsimusele, mis on kümne aasta pärast nende otsuste valguses elektri hinnatase, vastas Michal: “Elektri hind on 6,6 senti. Võib-olla komisjoni esimees ei pannud tähele, ma loodan, et see nüüd sai arusaadavaks. Sellele lisanduks 1,3 senti taastuvenergia tasu.”

Elektri hind tarbijale sisaldab samas ka võrgutasu, taastuvenergia tasu, elektriaktsiisi ja käibemaksu.

Reinsalu palvele täpsustada, kas ministri ja kantsleri poolt korduvalt välja toodud hind sisaldab ka taastuvenergiatasu ning mis on elektrienergia lõppmaksumus tarbijale, vastas Kasemets: “Kui võtane 2023. aasta, siis täna on Eurostati andmetel hind 17 senti kWh, millest üheksa elektri hind ja kaheksa kõik muud kulud (taastuvenergiatasu, elektriaktsiis, võrgutariif, käibemaks). Tänase plaani puhul oleme modelleerinud ja hinnanud, mis mõju sellel vähemapakkumisel elektrihinnale: saame üheksa sendi asemel 6,6 senti ning taastuvenergiatasu jääb enam-vähem samale tasemele. Sellele lisandub võrkude ette arendamise tasu, mis on 0,3 senti. Nii et kokku saaks elektri hind olema kaks senti kWh kohta odavam selle konkreetse vähempakkumise tulemusel.”

Mis puudutab kõiki ülejäänud kulukomponente, millise toetusskeemiga peame põlevkivikütustel põhinevaid jaamu üleval hoidma, neid toetama, siis seda analüüsi alles tehakse ja seda tervikpilti pole tänaste andmete põhjal veel kokku pandud, lisas Kasemets. “Praegu räägime ikka sellest, kui palju saame selle taastuvenergia vähempakkumisega nii elektrihinda kui lõpphinda odavamaks,” rõhutas ta.

Teisisõnu, elektri tarbijale kujuneva koguhinna prognoosi pole kliimaministeerium teinud.

Sellele järgnes Reinsalu kommentaar, kes ütles: “Siin ju kogu arutelu raskuspunkt ongi – kas vaatame asja tervikuna, kui palju on terviku kulud või võtame ühe elemendi välja  ja vaatame tema kulu eraldivõetuna, mis puudutab riiklikku investeerimisskeemi ja kujunevat hinnataset.”

2294388h57d3t24

Michali rõhutas uuesti, et tema räägib hetkel ainult tuuleparkide plaanist ja taastuvenergiast: “See ongi see asi, mida ma üritan pikemat aega seletada. Elektrihind läheb odavamaks, kusjuures taastuvenergiatasu jääb samaks. Komisjoni esimees (Reinsalu – toim.) võib sinna liita veel mistahes erinevaid arutelusid, aga me räägime selle plaani mõjust elektri hinnale. See teeb elektri hinna odavamaks, see ongi tegelikult see sõnum – juhuks, kui jääb segaseks.”

“Ühesõnaga elektrienergia lõpphinna osas valitsusel selgust ei ole nagu me kuulsime, mis puudutab reservvõimsuste kulutusi ja see vajab veel täiendavat hindamist,” tõdes selle peale Reinsalu.

“See ei puuduta kuidagi seda taastuvenergia vähempakkumist. Need on sõltumatud kulud sellest taastuvenergia vähempakkumisest. Need tuleks igal juhul nagunii teha, kui seda taastuvenergia vähempakkumist ei oleks, tuleks need ikka teha,” vastas sellele kantsler Kasemets.

Michali hinnangul tegeleb opositsioon poliitilise energeetikaga

Istung muutus kohati teravaks, kui Michal andis mõista, et peab Reinsalu küsimusi poliitiliselt motiveerituks ning mitte asjakohasteks.

“Mul on veidi probleem poliitilise energeetikaga, ülejäänud on kõik sobiv! Poliitiline energeetika otsib kuskilt nurga tagan pealkirja, mida härra komisjoni esimees üritab siin teha. Proovige nüüd kuulata ka sisu!” kommenteeris Michal komisjoni esimehe Reinsalu üht küsimust.

Reinsalu küsimusele salvestusvõimsuste kohta rääkis Michal sellest, et need tulevad turu vastu. “Energeetika baasteadmiste tase on erinev, seepärast seletan jälle algusest otsast peale. /—/ Ma saan aru, et sellel on mingisugune muu populistlik eesmärk, aga püüaks nüüd käsitleda, et selle taastuvenergia plaani eesmärk on hinda tarbijatele alla tuua, mida see ka analüüsipõhiselt teeb, võrkude arenduse kulu on väike nagu Kasemets kirjeldas ja taastuvenergia tasu jääb samasse suurusjärku ja konkreetselt küsitud salvestused tulevad turu vastu.”

Michal ütles ka seda, et valitsuse otsuse aluseks on majandusministeeriumi ja selle allasutuste prognoos tarbimisest, mis on 15,5 TWh aastas ja selle nõudluse rahuldamiseks maismaatuuleparkidest ei piisa. “See sõltub ka sellest, kui kiireks me majanduse arengut hindamine. Kui aeglasemalt, ei pruugi meretuuleparke kohe vaja olla. Jälgime olukorda ja tegutseme vastavalt,” lisas ta.

Konisti küsimusele, miks plaanitakse toetada ka meretuuleparke, kui need on kallimad, vastas Michal, et kui majandus areneb aeglasemalt, saab Eesti ka maismaaparkidega hakkama.

Hamburg viitas Reinsalu küsimusele salvestusmahu kohta, et Stockholmi instituudi hinnangul vajaks Eesti minimaalselt 20 GWh salvestusmahtu. Arvestades, et näiteks Paldiskisse kavandatav energiasalvestusjaam, mis maksab ligi miljard eurot, annaks kuus GWh, siis oleks selliseid vaja kolm tükki ning lisaks veel akuparke.

Michal ütles, et sooviks parlamendilt kiiret otsust tuumaenergeetika suhtes, kuna sellest sõltuvad suuresti ka tulevikus juhitavaid võimsusi ehk põlevkivijaamu puudutavad otsused.

Kokkuvõtvalt võib öelda, et Energeetikaeksperdid on komisjoni kohtumisel andnud meretuuleparkidele kriitilise hinnangu. Kuigi taastuvenergia arendamine on oluline samm keskkonnasõbraliku energia tootmise suunas, tuleb meeles pidada ka keskkonna- ja majanduslikke aspekte. Eksperdid rõhutasid vajadust põhjalike uuringute järele enne meretuuleparkide rajamist ning kaasavad dialoogi kohalike kogukondadega. Oluline on leida tasakaal energia tootmise ja keskkonna kaitse vahel ning tagada, et meretuuleparkide rajamine toimub jätkusuutlikult ja läbimõeldult.

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga