Enamik kolmandate riikide relvaomanikest on tulirelva loovutanud | Eesti

Eestis on rõõmustavalt täheldatud, et enamik kolmandate riikide relvaomanikest on vabatahtlikult loovutanud oma tulirelvad. See on oluline samm vägivalla vähendamise suunas ning näitab selgelt nende inimeste soovi panustada turvalisemasse ühiskonda. Relvade kontrollimatu levik võib tuua kaasa traagilisi tagajärgi ning seetõttu on sellised algatused väga olulised meie ühiskonna heaolu ja rahu tagamisel. Eesti elanikud teevad selgeks, et nad seisavad vägivalla vastu ning soovivad luua turvalisema keskkonna kõigile.

Hiljemalt reedel peavad Eestis elavad kolmandate riikide kodanikud oma tulirelvad maha müüma või politseile loovutama. Suurem osa on seda juba teinud ning samal ajal on alla läinud ka kasutatud relvade hinnad.

Läinud aasta kevadel, kui riigikogu relvaseadust muutis, oli Eestis üle kuuesaja kolmandate riikide kodaniku, kelle relvaload kaotavad kehtivuse 15. märtsil. Teist sama palju oli kodakondsuseta isikuid, kelle relvaluba enam ei pikendata. Viimased sellised relvaload kaotavad kehtivuse 2028. aastal. Inimeste käes, keda seadusemuudatus puudutab, oli kokku ligi kolm tuhat relva.

Muist kolmandate riikide kodanikest on nüüdseks oma relvad kas maha müünud või politsei kätte hoiule andnud. Politsei- ja piirivalveameti major Anneli Annist rääkis, et kolmapäeva õhtu seisuga olid relvad käes veel 32 kolmanda riigi kodanikul.

“Nendega on aeg kokku lepitud relva ja laskemoona üleandmiseks ja meie teadmiste järgi homse tööpäeva lõpuks on relvad hoiule toodud,” ütles Annist.

Annisti sõnul võttis politsei inimestega ühendust juba läinud aasta lõpus.

“Ja aasta alguses me veel eraldi helistasime need inimesed läbi. Ja kaks nädalat tagasi me tegime graafikud endale, kus me iga inimesega, kes seni ei olnud relva hoiule toonud, leppisime konkreetse kuupäeva ja kellaaja kokku, et mis kell ta võiks meie juurde tulla.”

Politsei käes on praegu umbes 400 kolmanda riigi kodanikele kuulunud relva. Osa relvi on antud ka hävitamiseks, viidud kauplusesse komisjonimüüki või juba omanikku vahetanud. Levila ajakirjanik Lennart Ruuda soetas Vene kodanikult relva läinud aasta suvel.

“Ega nad väga rõõmsad ei olnud muidugi. Vova oli pikka aega relvaloa ja relva omanik, kuulus ka laskeklubisse. Ütles, et ta on lojaalne Eesti Vabariigile. Talle jäi see sügavalt arusaamatuks, miks temalt, seaduskuulekalt kodanikult, kellel ühtegi probleemi pole olnud, nüüd relvad ära korjatakse. Kuna tal oli ka palju relvi, siis ta kurtis selle üle, et hinnad tulevad alla. Et ta ei saa oma kasutatud heas korras relva eest õiglast hinda küsida,” rääkis Ruuda.

Ruuda märkas juba läinud suvel, et internetti lisandub üha uusi kasutatud relvade müügikuulutusi. Praegu saab Kuldsest Börsist kõige odavama relva viiekümne euroga. Mitu relva on müügis saja euro eest.

“Hinnad on ikkagi alla tulnud. Vähemalt püstol Glockide oma, mis ongi Eesti inimeste hulgas kõige laialtlevinum käsipüstol. Palju oli näha ka soodushindu. Müüjad on pidanud hindu alla tooma. Ei ole ostjaid tõenäoliselt,” sõnas Ruuda.

Seda, et kasutatud relva mahamüümine pole praegu lihtne, tõdes ka Anneli Annist. Keerulisem on lugu neil, kes püüavad müüja paarkümmend aastat tagasi soetatud relva. Pealegi ei pruugi relvaloaga sõber uue relva soetamiseks luba saada.

“Kui tema seda taotleb, siis me ka vaatame, mitu relva tal juba on ja miks ta seda relva tahab. Kui ta tahab seda lihtsalt selle pärast, et sõber jääb relvast ilma, siis see ei ole põhjus. Ta peab ikkagi põhjendama seda otstarvet.”

Politsei hoiab relvi enda käes aasta aega. Kui selle aja jooksul pole inimesel õnnestunud relva maha müüa, alustab politsei sundvõõrandamist ja maksab inimesele relva eest turu keskmise hinna. Mis relvast siis edasi saab, on juba politsei enda korraldada.

“PPA-l on siis õigus relv ise võõrandada. Seda saab teha enampakkumise korras. Või kui me arvame, et müügiperspektiiv puudub, siis võib ka hävitada,” ütles Annist.

Kokkuvõttes võib öelda, et enamik kolmandate riikide relvaomanikest Eestis on tulirelvad loovutanud ning sellega aidanud kaasa ühiskonna julgeoleku ja ohutuse tagamisele. See näitab nende teadlikkust ning vastutustunnet relvade käitlemise osas. Samuti näitab see nende soovi kaasa aidata rahumeelsele ja turvalisele elukeskkonnale Eestis. Siiski on oluline jätkata teadlikkuse tõstmist ning relvade ohutuks käitlemiseks vajalike teadmiste ja oskuste jagamist, et tagada relvade ohutu hoidmine ja kasutamine ka tulevikus.