Elering: tuleb otsustada, kas Narva ja Värska suunas on gaasitoru vaja | Majandus

1673437h0a87t24

Tere tulemast Eestisse! Viimaseid uudiseid majandusvaldkonnas puudutab Eleringi plaan ehitada gaasitoru Narva ja Värska suunas. See plaan on tekitanud palju arutelu ja arvamusi, kuid otsust tuleb langetada lähitulevikus. Gaasitoru ehitamine mõjutab oluliselt nii piirkonna majandust kui ka keskkonda. Selles olulises küsimuses on oluline kaasata kõik asjaolud ning kaaluda hoolikalt nii eeliseid kui ka riske. Üks asi on kindel – Eleringi plaanil on suur mõju Eesti majandusele ning see teema jääb kindlasti paljudele kuumaks aruteluks.

Veel mõned aastad tagasi Eestisse Venemaalt gaasi toonud torustikest on tänaseks saanud tupikteed. Eleringi juhatuse esimehe Kalle Kilgi sõnul on neil torudel veel 10 kuni 15 aastat kasulikku eluiga.

“Selleks, et aru saada, mis siis nendega hiljem tegema hakata, meil otsustamiseks enam liiga palju aega pole,” ütles Kilk ERR-ile. “Kui me tahame näiteks ehitada vana toru asemele uut toru, siis ei ole seda võimalik teha ühe aastaga, see on mitmeaastane projekt. Otsusekoht on päris palju aastaid enne vana toru eluea lõppu.”

Eleringi hinnangul nõuaks nende torustike pikaajaline töökorras hoidmise üle 200 miljoni euro jagu investeeringuid.

Selle tõdemuse valguses märkis Kilk, et pärast Ukraina sõja algust vähenes Eesti gaasitarbimine 30-40 protsenti. “See on päris palju küsimus, et kui palju ta üldse taastub,” sõnas ta. “Me oleme varasemalt näinud sellist ühtlast suhteliselt tagasihoidlikku gaasitarbimise langust. Aga nüüd tuli järsult väga suur langus veel otsa. Tasub arutada, mis sest gaasist pikas plaanis üldse saab.”

Sestap käiski Elering värskes gaasi ülekandevõrgu arengukava eelnõus välja küsimuse, kas Narva ning läbi Tartu Värskasse suunduvatel gaasitorudel on tulevikku. Juhul, kui ei ole, tuleb mõelda, kuidas edasi.

“Selge on see, et seal on olemasolevad kliendid, kellel on ka mingid tulevikuplaanid,” rääkis Kilk ning rõhutas, et muutused tuleb kõigi osapooltega läbi arutada.

“Pikas plaanis ei saa ju välistada, et kui sellist suurt ja võimsat magistraalvõrku enam vaja ei ole, siis on olemas mingisugused lokaalse võrgu lahendused,” ütles Kilk. Sellisel juhul jõuaks veeldatud gaas kohalikku võrku maanteed või raudteed pidi.

Gaasiliit usub, et gaasitarbimine enam ei vähene

Eesti Gaasiliidu tegevdirektor Heiko Heitur ütles samas, et gaasivõrgu koomaletõmbamisest ei maksa rääkida. Ta märkis, et näiteks Soomes on gaasitarbimine taastumas.

“See tarbimine kindlast enam kuskile ei kuku. Pigem me näeme kasvu,” sõnas Heitur.

Läinud aastal ei tehtud gaasivõrgust täiendava tarbimisvõimsuse saamiseks ühtegi liitumistaotlust. Heitur aga rääkis, et Kirde-Eestisse on lisandumas üle kümne gaasitarbimisega seotud projekti.

“Ja väga oluline on ka välja tuua võimalikud gaasielektrijaamad, mis saavad Eesti energiapoliitika lahutamatuks osaks olema just tipukoormuste katmisel väga külmal perioodil ja ka siis, kui päike ei paista ja tuul ei puhu,” ütles Heitur.

Kalle Kilk kinnitas, et ka Elering toetab täiendavate juhitavate elektritootmisvõimsuste loomist. Küll aga tasub tema sõnul mõelda, kuhu piirkonda gaasijaamu rajada.

Loe rohkem:  Karmen Turk: viitamata jätmine on tehisaru suurim õiguslik probleem | Majandus

Kilk selgitas, et investeeringu tulevikukindlus on hulga suurem Läti ja Soome vahelise toru läheduses. “Just selles kontekstis, et teiste võrkude ülalpidamine võib minna väga kalliks. Ja see väljendub otseselt võrgutasus,” sõnas Kilk.

Eesti Energia teatas hiljuti Narva gaasijaama rajamisest

Heaks näiteks on siin Eesti Energia, kes teatas juba läinud aastal, et plaanib Narva uut gaasielektrijaama. Ehkki valitsuses pole üksmeelt, kas Eesti Energiale selle tarbeks raha anda, käivad riigifirmas juba hoogsad ettevalmistused.

Eesti Energia nägemuses võiks gaasijaama kasutada nii elektri kui sooja toomiseks. Koos võimalike soojuspumpadega peaks jaam pakkuma lahenduse, kuidas Narva kütmine põlevkivist lahti siduda. Sellist jaama Läti-Soome gaasitrassi kõrvale rajada ei saa.

Juhul, kui Eesti Energia jaama rajamisest ei loobu, tulebki valida kahe võimaluse vahel. Kas panustada suur hulk raha amortiseerunud gaasitrassi väljavahetamisse või hakata piirkonda gaasi maanteed või raudteed pidi vedama.

Kliimaministeeriumi energeetikaosakonna juhataja Rein Vaks ütles, et need otsused tulebki Eleringil koos tarbijatega teha.

“Täitsa ausalt tulekski need otsused laua peale panna ja stsenaariumid läbi analüüsida. Et ühe lahenduse korral on võrgutasud nii suured ja teise lahenduse korral nii suured,” sõnas Vaks ning rõhutas, et lisaks Eesti Energiale sõltuvad otsusest ka kohalikud tööstustarbijad.

Võrgutasusse tuleb võimsuskomponent

Muudatused võrgutasudes ootavad niikuinii ees. Kalle Kilk selgitas, et kui seni on gaasivõrgu kasutamise eest küsitud raha vastavalt tarbimisele, siis edaspidi soovib Elering muuta võrgutasu osaliselt võimsusepõhiseks.

“Sellepärast, et väga paljud gaasivõrgu tarbijad on need, kes kasutavad gaasi kui reservkütust. Nad kasutavad mingisuguseid teisi kütuseid ja siis ühel konkreetsel hetkel panevad selle tipukatlamaja tööle. Ja need gaasielektrijaamad saavad tõenäoliselt olema samasugused,” märkis Kilk.

Ka Narva ja Värska suunaliste gaasitorude asendamise peaks kinni maksma gaasitarbija. Näiteks elektri ülekandetasudest kogutud raha Elering gaasivõrgu arendamiseks kasutada ei saa.

Heiko Heitur ütles seepeale, et raha gaasivõrgu püstihoidmiseks peaks Eleringil juba seniste võrgutasude pinnalt olemas olema. Tema sõnul on siinne võrgutasu oluliselt kõrgem kui naaberriikides.

“Võib-olla me teeme liiga kalleid lahendusi. Võib-olla saaks asju teha odavamalt ja lihtsamalt. Ja sellest tulenevalt ma arvan, et ka hinnang ülekandevõrgu arendamiseks või väljavahetamiseks on ehk liialt üle pingutatud,” sõnas Heitur.

Biogaasi tulek võib, aga ei pruugi olukorda muuta

Heiko Heitur ütles, et talle jääb mulje, otsekui oleks Eleringis otsus juba tehtud. Tema sõnul toob riigifirma gaasivõrgu arengukava eelnõus välja just need Euroopa Liidu algatused, mis viitavad sellele, et gaasitarbimine võiks väheneda ning jätab tähelepanuta arengud näiteks biometaani vallas.

Kalle Kilk märkis, et Euroopa Liidu lähenemine maagaasile ja selle väiksema süsinikuheitega alternatiividele on pidevalt muutunud. Selge pole ka see, kuhu võib Euroopa Liidu seisukoht edaspidi nihkuda.

“Kui me täna teeme mingeid otsuseid, mis ulatuvad 30-40 aastat ette ja on olemas risk, et juba nelja või viie aasta pärast mingi lähenemine muutub, siis ka see on faktor, mida tuleb arvesse võtta,” sõnas Kilk. Küll aga märkis ta, et gaasivõrgu võimalik dekarboniseerimine võibki küsimuse hoopis teise valgusesse seada.

Loe rohkem:  Michal: Nordica erikontroll näitas, kuidas üht ettevõtet ei tohi juhtida | Majandus

“Siin tuleb suures osas mängu ikkagi see, kui palju see maksma läheb,” rääkis Kilk. “Biogaaside tootmine on täna kallim kui fossiilne maagaas. Aga ta võib olla piisavalt odav, et vältida mingisuguste tehnoloogiate üleviimist gaasitarbimiselt millelegi muule.”

Heitur ütles, et pikas plaanis võiks biometaan asendada olulise osa maagaasist. Tema sõnul lähtub riik sellest, et tulevased kliimaneutraalsed hooned gaasi ei tarvita. Kui maagaasitrassist oleks võimalik osta biometaani, siis võiks tuleviku uusarendused just sellele toetuda.

Kui palju biometaani suudaks ettevõtted Eesti põllumajanduse najal toota, ei oska keegi täpsemalt öelda.

Rein Vaks märkis, et senised analüüsid kõiguvad ühe ja nelja teravatt-tunni vahel. “Ja ega me ei pea ju lähtuma ainult Eesti enda potentsiaalist. Gaasiturg on meil ühendatud Balti riikide ja Soomega,” sõnas Vaks.

Kes ja kuidas peaks prognoosima gaasitarbimise tulevikku?

Kilk rõhutas, et otsuseid Narva ja Värska suunaliste torustike kohta pole veel tehtud ning Elering soovib kõigest arutelu avada. Ta märkis, et parasjagu töötab kliimaministeeriumi “Energiamajanduse Arengukava 2035” kallal, ning sealt võiks saada vastuse, milline on gaasi roll tulevikus.

“Ja selle põhjal me alles saame tegelikult teha järeldusi, et kuidas me selle rolli vastu enda võrguga käitume,” sõnas Kilk.

Heiko Heitur ütles seepeale, et energiamajanduse arengukava ei pruugi maagaasi tarbimispotentsiaalist täit pilti anda. “ENMAK-i raames ei ole erinevaid ettevõtteid, kes tulevad ja paljastavad oma plaani kuskil tootma hakata,” sõnas Heitur.

Ka kliimaministeeriumi energeetikaosakonna juhataja Rein Vaks ütles, et aasta lõpus valmiv energiamajanduse arengukava võtab kokku energeetikasektori vajadused.

“Tööstuspoliitika jääb jällegi ENMAK-ist välja. Seda peab hakkama majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi juurest vaatama, et kuidas sealne poliitika liigub ja kuidas sealsed gaasitarbijad ennast positsioneerivad,” ütles Vaks.

Aga kelle tööna või mil moel võiks siis valmida dokument, kus kogu Eesti gaasitarbimise tulevik ära kirjeldatakse? Vaks ütles, et siin võiks Elering ise juhtrolli võtta.

“No eks ikka Elering proovib ka kergema vastupanu teed minna, et keegi ütleks talle, mida tegema peab,” sõnas Vaks. “Paratamatult süsteemihaldur peab hindama tervikuna seda pilti ja vaatama otsa erinevatele stsenaariumitele, neid hindama ja küsima ka riigi käest, et mis need plaanid siis on. Ning selle alusel peab otsuse vastu võtma.”

Kokkuvõttes on oluline, et Elering teeb otsuse Narva ja Värska suunas gaasitoru vajaduse kohta põhjaliku analüüsi põhjal. See otsus mõjutab oluliselt nii majandust kui ka keskkonda ning seetõttu on oluline kaasata asjaomased osapooled ja teha koostööd kohalike kogukondadega. Gaasitoru rajamine võib aidata parandada energiajulgeolekut ja luua uusi majanduslikke võimalusi, kuid samas tuleb arvestada ka keskkonna ja kohalike elanike muredega. Seega on oluline leida tasakaal majandusliku arengu ning keskkonna ja kohalike huvidest lähtuvalt.

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga