Elektromagnetmüra võib arvesti näidud sassi ajada ja teha muud kurja | Tehnika

Eesti mehaanikale ja tehnikale toetus on oluline, kuid elektromagnetmüra (EMM) võib sellel toel silma peal hoida. Elektriseadmete ja süsteemide töös tekkinud EMM võib arvesti näitu sassi ajada, mõjutada andmete täpsust ja isegi kahjustada kvantitatiivseid mõõtmisi.

See artikkel uurib EMM ohtlikku mõju Eestis kasutatavatele tehnoloogiale ja pakub soovitusi, kuidas sellega toime tulla, et tagada tehnilised süsteemid käivad nagu kullaga.

Tallinna Tehnikaülikooli elektroenergeetika ja mehhatroonika instituudi kaasprofessor Lauri Kütt selgitas, et igasuguste elektriliste seadmete juures tähendab vool magnetvälja ning pingeelektrivälja. Ilma nendeta ei saa mitte midagi käima panna. Teisisõnu tekib pinge ja voolu kombinatsioonidest seadme elektromagnetjälg.

“Kui me paneme ükskõik millise seadme käima, siis emiteerib see enda ümber mingisuguse välja. See ongi nii-öelda häiring. Kõige laiemas mõttes on see elektromagnetsuuruste jälg, mis ei ole seotud seadme otstarbega. See on mittefunktsionaalne kaasuv protsess, mis võib mõnele teisele seadmele kusagil häirivalt mõjuda,” ütles Kütt.

Seda, et seadmete niinimetatud elektromagnetmüra teist seadet segaks, ei juhtu Küti sõnul Eestis veel kuigi sageli. Näha võib aga kerget kasvutrendi.

“Eesti kontekstis on väga aktuaalne näiteks see, kui kellelgi on kodus natukene kehvavõitu toiteplokk. Ühel hetkel tuleb vanadest seadmetest ja muudest allikatest lihtsalt nii palju elektromagnetmüra, et see sattub samasse sagedusribasse, kus Elektrilevi salvestitega andmeid vahetab. Tulemus on see, et nad ei saa andmeid enam seadmest kätte,” tõi professor näiteks.

Ühed suurimad häiringute tekitajad on mitmesugused muundurid. Muundur on seade, mis muundab ühte liiki energia teist liiki energiaks. Tavaliselt muundab muundur ühe energiana väljenduvat signaali teise energia signaaliks. Muundureid leiab igasuguste andurite, lampide, kõlarite ja elektrimootorite seest.

Muundurite kasutamine kasvab kiiresti paljuski taastuvenergialahenduste tõttu, täheldas Kütt. “Üha levinumaks muutuvad just päikeseenergia muundurid. Ka kodudes on igasuguseid muundureid üha rohkem ja need võivad päris palju häiringuid emiteerida,” sõnas ta.

Inimene taolisi elektromagnethäiringuid ei tunne. Küll aga võivad need Küti sõnul segada eelkõige mitmesuguseid tundlikke mõõteseadmeid, nagu temperatuurimõõdikuid, rõhuandureid jms. Piltlikult öeldes hakkavad need suure müra peale lugemisvigu tegema.

Eestis probleemi veel laialdaselt ei teadvustata

Elektromagnethäiringute vastu kasutatakse Lauri Küti sõnul spetsiaalseid filtreid. Need võimaldavad soovimatuid sagedusi blokeerida, lastes läbi ainult vajaliku. Näiteks saab kondensaatorite ja induktiivpoolidega blokeerida kõrgsageduslikke häireid. Aktiivsed filtrid võimaldavad sagedusriba võimendite ja tagasisidega veelgi täpsemalt reguleerida ning häiringuid tõhusamalt vähendada.

Sellistel filtritel on aga oma hind ja Küti kogemuste põhjal proovitakse Eestis tavaliselt kulude pealt võimalikult palju kokku hoida. “Filter ei maksa küll palju, aga kogu süsteemi hinnas on see siiski tuntav. Kui muundur A maksab 80 eurot, siis pakutakse sellele kusagil 20 eurot maksvat filtrit,” tõi teadlane välja.

“Kui inimene läheb poodi ja küsib, kas seda filtrit on vaja, ütleb müüja, et saab ka ilma, aga kasuta omal vastutusel. Inimene võtab muidugi odavama lahenduse. Kuna filtrit pole, on muunduril suurem jälg. Häiringutega seotud küsimused tekivad tavaliselt alles siis, kui on mingisugune probleem juba tekkinud,” nentis Kütt. Kaasprofessor lisas, et probleemi lahendamine kipub filtri ostmisest märksa kallimaks minema.

“Eestis on olukord ikkagi väga liberaalne võrreldes mõnede muude riikide, näiteks Rootsiga. Oleme Elektrilevi esindajatega arutanud, et regulatsioon võiks küll parem olla. Meil pole loodud ka korralikke aluseid projekteerimistingimustele, mis võimaldaks juba eos taolisi riske paremini maandada,” tõi ta välja.

“Kui Rootsis segab näiteks kodupäikeseelektrijaam raadioamatööri, siis kästakse jaam maha võtta. Rootsis on neid tegelikult väga palju katustelt ka maha korjatud. Eestis on jällegi nii, et kui õhtul pannakse leedlampidega tänavavalgustus käima, siis raadioamatöörid enam sidet ei saa. Terve nende sagedusvahemik on lihtsalt müra täis,” sõnas Kütt.

Elektriseadmete paigaldamisel on projekteerimistingimused on Küti sõnul Eestis tavaliselt hästi üldiselt sõnastatud ja neid sisustatakse hea inseneritava kohaselt. “Hea inseneritava ütleb, et insener vaatab üle, milline on nõue, mis on vajalik komponent ja millele peab midagi vastama. Paraku hea majandustava on jällegi, et insenerile öeldakse aitäh ja vaadatakse, kust saab kokku hoida.”

Nii jäävad filtrid sageli paigaldamata. Samuti on Kütt enda kogemuses näinud muundurite paigaldamist juhiseid täielikult eirates. Kõik see võib tema sõnul kaasa tuua olukorra, kus seadmed töötavad hiljem valesti. Probleemi olemust mõistmata hakatakse masinaid lihtsalt välja vahetama. Alles siis kui uued seadmed samuti korralikult ei tööta, vaadatakse teiste võimalike probleemide poole.

“Lõpuks peale väga suurt selgitamist jõuab kohale, et kui oleks ka filtri pannud, poleks võib-olla üldse probleemi tekkinudki,” nentis ta.

Tööstusseade keset elamurajooni

Euroopa Liidus peavad elektrilised seadmed vastama CE-märgise tingimustele, mille hulka kuulub ka elektromagnethäiringute nõuetekohaselt madal emissioon. Küll aga on tingimustes välja toodud erinevad elektromagnetkeskkonna klassid. See tähendab, et emissioonid ei pea kõikjal madalad olema.

“Üks klassidest on olmekeskkond, mis kuulub avalikku elektrivõrku. Kuna häiringud võivad seal jõuda lihtsasti teiste osapoolteni, on ka nõuded ranged. Emissioonid peavad olema hästi madalad. On olemas aga ka tööstuskeskkond, mis on näiteks tehases. Tehase omanik ise vastutab, et tal kõik töötaks. Kui seal on probleem, siis on see tema enda teha. Elamupiirkondi see ei sega,” selgitas Kütt.

Probleem seisneb professori sõnul sõnul aga selles, et Eestis pole otseselt kusagil sätestatud, et tööstuskeskkonna jaoks mõeldud seadmeid ei tohi olmekeskkonnas avalikku võrku ühendada. “Vahel on tehaseseadmel märge, et seda olmekeskkonnas kasutades tuleks mingit spetsiifilist filtrit kasutada. Need, kes ostavad, ei saa aga sellest enamasti üldse arugi. Kui müüja ütleb lisaks, et saab ka ilma hakkama, siis ostetaksegi sellised seadmed,” täheldas Kütt.

Olmekeskkonnas kasutamiseks mõeldud masinal peab teame sõnul filter olema juba kohustuslikus korras sisse ehitatud. See muudab muidugi ka hinna kallimaks. “Tööstusmasinad võivad seetõttu isegi odavamad olla. Tulemus ongi, et saad omale tööstusvastutusel kasutamiseks mõeldud pumba või ventilaatori, ühendad selle ´Nõmme eramajade piirkonnas võrku ja paar tänavat edasi kellelgi tuled vilguvad õhtul,” võttis Lauri Kütt kokku.

Elektromagnetmüra mõju meie tervisele ja tehnoloogiale on tõsine probleem, millega Eesti tuleks tegeleda. Võimalikud kahjud, nagu arvestuste häired ja elektromagnetilise tundlikkuse suurenemine, nõuavad tähelepanu ja koostööd.

Eesmärk peaks olema elektromagnetmürgistus vähendamine, kasutades standardseid eeskirju, arendades uusi tehnoloogiaid ja edukalt levitades teavitust. Ainult sel viisil saame tagada tulevasele põlvkonnale tervise ja tehnoloogilise stabiilsuse.