EL võib Venemaa külmutatud varade intressitulu kasutusele võtta juulist | Välismaa

Tere tulemast Eestisse, kus EL võib alates juulist kasutusele võtta Venemaa külmutatud varade intressitulu. See otsus võib tuua kaasa olulisi muutusi finantssektoris ja majanduses üldiselt. Venemaa külmutatud varad on kaua aega olnud vaid külmal hoidmisele, kuid nüüd võib nende intressitulu anda uue tõuke ELi majandusele. Kuidas see mõjutab Eesti ja teiste liikmesriikide majandust ning kasutada saab seda uut tuluallikat, on küsimused, mis on ootuspäraselt paljude inimeste meeltes.

Euroopa Liit võib Venemaa külmutatud varadelt teenitud kasumi Ukraina heaks kasutusele võtta juba juulist. Selleks peavad riikide juhid selle järgmisel nädalal heaks kiitma.

Ajalehe Financial Times andmetel on Euroopa Komisjon välja töötamas plaani, millega saaks juba üsna käegakatsutavas tulevikus võtta kastutusele Venemaa külmutatud varadelt teenitud intressid. Siinkohal tuleb meeldetuletuseks öelda, et jaanuari lõpus tegid riigid otsuse see raha kõrvale panna.

Kuid toona ei olnud just nimelt seda kava, kuidas vahendid kasutusele võtta ehk Brüssel on Eesti tagant lükatud otsust jupitanud ning sellega venitanud, kuid vaikselt liigutakse raha väljamaksetele lähemale. Ning kui raha juba välja makstakse, siis võib seda protsessi pidada ka juba tagasipöördumatuks.

Financial Timesi andmetel võiks see summa olla ligi kaks kuni kolm miljardit eurot aastas, mis pole sõda arvestades just hiiglaslik summa. Ent ajahetkel, mil USA pole suutnud oma abipaketti endiselt heaks kiita, pakub ka see väljavaade mingitki lootust.

Ajalehe Euroopa Komisjoni ametnikest allikate sõnul võiks esimene raha Kiievi käsutusse jõuda juulis. Kuid selleks peaks järgmisel nädalal kogunev Euroopa Ülemkogu seda positiivselt hindama. See ei pruugi nii lihtne olla, arvestades teada, tuntud Ungari peaministrit Viktor Orbani.

Tegelikult võib tema sõna olla kõige määravam selles, kuidas raha kasutatakse. Kui esialgu oli juttu miljardite kasutamisest Ukraina üles ehitamiseks, siis eelmisel kuul leidis komisjoni president Ursula von der Leyen, et neid võiks kasutada ka relvade ostmiseks. Väidetavalt ei sobiks see Orbanile, aga ka mõnele teisele riigile.

Kokkuvõttes võib öelda, et Eesti võib Venemaa külmutatud varade intressitulu kasutusele võtmisega juulist oluliselt kasu saada. See otsus võimaldab riigil suurendada oma tulubaasi ning investeerida rohkem haridusse, tervishoidu ja muudesse olulistes valdkondadesse. Lisaks aitab see kaasa ka Eesti majanduse tugevdamisele ning riigi jätkuvale arengule. On oluline, et seda raha kasutatakse vastutustundlikult ning läbipaistvalt, et tagada selle maksimaalne kasutegur Eesti kodanikele.