EL tarnib Ukrainale lubatud mürskudest tähtajaks vaid üle poole | Välismaa

Tere tulemast Eesti uudisteportaali! Viimased uudised näitavad, et Eesti kaitseettevõte on väljastanud Ukrainale lubatud mürskudest vaid üle poole tähtajaks. See tekitab muret nii Ukraina kui ka rahvusvahelise kogukonna seas. Oluline on mõista selle olukorra tagamaid ja mõju, mis see võib omada piirkonna stabiilsusele ja julgeolekule. See on teema, mis vajab tähelepanu ja arutelu ning meie uudisteportaal on siin, et tuua teieni kõige olulisemad faktid ja arvamused selle kohta.

Oluline teisipäeval 31. jaanuaril kell 18.17:

– EL tarnib Ukrainale lubatud mürskudest tähtajaks vaid üle poole;

– Saksamaa andis Ukrainale üle uue sõjalise abi paketi;

– Venemaa ja Ukraina vahetasid sadu sõjavange;

– Scholz lubab teha kõik kindlustamaks EL-i abi Ukrainale;

– Ukraina droon tabas Peterburi rafineerimistehast:

– ISW: Vene väed jätkavad pealetungi Kupjanski suunal;

– Kiiev: Vene väed ründasid öösel 20 drooni ja kolme raketiga;

– ISW: Ukrainlased vallutasid Horlivka positsioonid tagasi;

– Venemaa pommitas Sumõ oblastit;

– EL ootab liikmesriikidelt andmeid Ukrainale antava sõjalise abi kohta.

EL tarnib Ukrainale lubatud mürskudest tähtajaks vaid üle poole

Euroopa Liit tarnib Ukrainale vaid veidi üle poole miljonist märtsiks lubatud suurtükimürsust, ütles kolmapäeval bloki välispoliitika juhtl.

Josep Borrelli sõnul eeldab ta ELi poolt eelmisel aastal kehtestatud 12-kuulise tähtaja lõpuks tarnitakse 524 000 haubitsamürsku.

Saksamaa andis Ukrainale üle uue sõjalise abi paketi

Saksamaa andis Ukrainale üle järjekordse sõjalise abi paketi, mis sisaldas soomukeid ja õhutõrjesüsteemide jaoks mõeldud rakette IRIS-T SLS.

Saksa valitsuse veebilehe andmetel kätkeb Saksamaa uus sõjalise abi pakett: kolme miinitõrjetanki Wisent; üht sillapaigaldusmasinat; 24 soomukit; nelja roomikmaasturit BV206; IRIS-T SLS rakette; üht laevastiku miinitõrjesüsteemi; üht satelliitside seiresüsteemi; nelja piirivalvesõidukit; 1040 155 mm kaliibriga mürsku; 450 lumeketti; 194 000 rühmaratsiooni.

Venemaa ja Ukraina vahetasid sadu sõjavange

Venemaa ja Ukraina vahetasid kolmapäeval sadu sõjavange, teatasid pooled.

Nädala eest väitis Moskva, et Kiiev tulistas alla lennuki, milles oli mitukümmend vangi võetud Ukraina sõdurit. 

Vene kaitseministeerium ütles, et vabaks lasti 195 tema sõdurit, Ukraina president Volodõmõr Zelenski teatas 207 inimese, nii sõduri kui vangi, naasmisest Ukrainasse.

“Meie inimesed on tagasi. 207. Me toome nad tagasi, tulgu, mis tuleb,” ütles Zelenskõi sotsiaalmeedias.

Vene kaitseministeerium teatas, et 195 Vene sõjaväelast toodi koju tagasi.

Eelmise nädala lennuõnnetuse asjaolud on aga endiselt ebaselged. Vene sõjaväe transpordilennuk Il-76 kukkus Ukraina piiri lähedale põllule.

Moskva ütles, et lennukis oli vahetamiseks mõeldud 65 Ukraina sõjavangi, kes said kõik surma. Lennuki tulistasid alla Ukraina väed, väitis ta.

Kiiev ei ole Moskva versiooni sündmuste käigust otseselt eitanud, kuid on seadnud kahtluse alla sõjavangide viibimise lennukis. Ta on nõudnud Moskvalt tõendite esitamist ja väidetavalt hukkunute surnukehade fotode avaldamist.

Juhtum lennukiga muutis kahtlaseks vangidevahetuse tuleviku.

Ukraina ütles, et kolmapäeval aset leidnud vahetus oli 50. kord sõja algusest saadik.

Scholz lubab teha kõik kindlustamaks EL-i abi Ukrainale

Saksa kantsler Olaf Scholz tõotas kolmapäeval teha kõik, et mõjutada Euroopa partnereid tagama Ukrainale suure ja vankumatu toetuse.

Saksamaale tehti 2022. aastal Ukraina sõja puhkedes etteheiteid toetusega koonerdamises, kuid nüüd on temast Ukraina suurima relvardega varustaja USA äralangemise hirmus saanud juhtiv abiandja.

“Me teeme kõik kindlustamaks, et Euroopa ühine panus on nii tohutu, et Ukraina saab sellele toetuda ja et Putin ei saa arvestada meie toetuse kahanemisega mingil hetkel,” ütles Scholz enne Euroopa Liidu Ukraina sõjalise abi teemalist tippkohtumist Saksa parlamendis.

Viimastel nädalatel on Scholz kannustanud eriti jõuliselt teisi EL-i riike Ukrainat rohkem toetama.

Kolmapäeval ajalehes Financial Times avaldatud kirjas tunnistab Scholz koos veel nelja Euroopa liidriga, et EL ei suuda täita lubadust anda Ukrainale märtsi lõpuks miljon suurtükimürsku.

“Aga me ei saa lihtsalt lubadusest loobuda,” kirjutavad Scholz, Taani peaminister Mette Frederiksen, Tšehhi peaminister Petr Fiala, Eesti Kaja Kallas ja Hollandi Mark Rutte.

“Me peame suurendama otsustavust ja kahekordistama pingutusi tagamaks, et meie abi kestab nii kaua, kui vaja.”

Praegu esitatavad tellimused täidetakse alles järgmisel aastal, kuid liidrid rõhutavad, et tuleb leida võimalus lubatud mürskude tarnimise kiirendamiseks kas olemasolevatest varudest või ühishangetega.

“Koorem on nii suur, et kõik riigid peavad tegema kõik, mida suudavad, et Ukrainat toetada – see peab olema jätkuvalt kollektiivne pingutus,” seisab kirjas, kus rõhutatakse, et see on Ukraina sõdurite elu ja surma küsimus.

EL-i välispoliitikajuht Josep Borrell nõudis kolmapäeval kõigilt 27 liikmesriigilt üksikasjalikku pilti Ukrainale antavast sõjalisest abist.

Kõlavad süüdistused, et EL-i suured majandusmaad Prantsusmaa, Itaalia ja Hispaania koonerdavad sõjalise abiga.

Ukraina president Volodõmõr Zelenski ütles, et Saksamaa peab kasutama oma majandusmõju teiste riikide survestamiseks.

“Saksamaa suudaks EL-i konsolideerida,” ütles ta pühapäeval usutluses ARD-le. “Paljudel riikidel on Saksamaaga tähtsad majandussuhted ja nende majandused sõltuvad Saksamaa otsustest, sest Saksamaa on tugev majandus.”

Ukraina droon tabas Peterburi rafineerimistehast

Ukraina droon tabas kolmapäeva hommikul Peterburis asuvat rafineerimistehast.

Rünnaku viis läbi Ukraina luure peavalitsus (HUR), teatas uudisteagentuurile RBC-Ukraine asutuse allikas.

Plahvatus leidis aset kell neli hommikul rafineerimistehases Newski Mazut. Kuigi Vene õhutõrjesüsteemi rakett S-400 tabas drooni, kukkus droon alla oma sihtmärgile ning plahvatas, ütles anonüümseks jääda soovinud HUR-i ametnik.

Peterburi kuberner Aleksander Beglov väitis omakorda, et rünnakus ei saanud keegi viga ning samuti pole selle käigus tekitatud “olulist varalist kahju”.

Sotsiaalmeedias levivatel kaadritel on näha ja kuulda tugevat plahvatust ning sõidukitele tekitatud kahju.

Ukraina on rünnanud viimase kuu jooksul korduvalt Vene naftarafineerimistehaseid ja naftasaaduste eksporditerminale.

Tegemist on juba kolmanda Ukraina droonirünnakuga Peterburi lähistele viimase kahe nädala jooksul. Peterburi asub rohkem kui 800 kilomeetri kaugusel Põhja-Ukrainast.

ISW: Ukrainlased vallutasid Horlivka positsioonid tagasi

Ukraina üksused vallutasid hiljuti tagasi Donetski oblastis Horlivkast loodes kaotatud positsioonid, selgub Ameerika sõjauuringute instituudi (ISW) ülevaatest.

Kiiev: Vene väed ründasid öösel 20 drooni ja kolme raketiga

Kiiev teatas kolmapäeval, et Vene väed ründasid Ukrainat öösel 20 drooni ja kolme raketiga ning õhutõrjesüsteemid tegid kahjutuks üle tosina mehitamata õhusõiduki.

Avalduse kohaselt tegid õhutõrjesüsteemid enamiku droonidest riigi lõuna- ja idaosa kohal kahjutuks. Rakettide kahjutukstegemist välja ei toodud.

ISW: Vene väed jätkavad pealetungi Kupjanski suunal

Sõjauuringute Instituut (ISW) vahendas oma viimases ülevaates, et Venemaa jätkab pealetungi Kupjanski suunal. 

Venemaa kaitseministeerium väitis taas, et riigi väed vallutasid Tabaivka asula. Vene võimud väitsid juba 29. jaanuaril, et riigi väed suutsid selle asula vallutada. Üks blogija väitis samas, et Ukraina väed korraldasid piirkonnas eduka vasturünnaku. 

Üks Vene sõjablogija väitis, et Vene väed suutsid edasi liikuda ka Sõnkivka lähistel. ISW teatas siiski, et pole olemas geolokatsiooniga kaadreid, mis kinnitaksid, et Vene väed suutsid seal edasi liikuda. Vene väed jätkavad veel ka Kreminna piirkonnas Ukraina positsioonide ründamist. 

Bahmuti suunal suutsid Vene väed veidi edasi liikuda. Seda kinnitavad ka 29. jaanuaril avaldatud geolokatsiooniga kaadrid. Vene ja Ukraina allikad väitsid, et lahingud käivad Spirne, Bohdanivka ja Ivanivske lähedal. Üks Vene blogija väitis, et Vene väed liikusid edasi Siverski-Donetski kanali suunas. Ägedad lahingud käivad endiselt ka Bahmuti lõunatiival, Kliššivka ja Andrijivka lähedal. 

Avdijivka rindel suuri muutusi polnud. Venemaa jätkab Avdijivka lõunapoolses äärelinnas asuva restorani ründamist. Üks Vene blogija väitis, et Ukraina väed jätkavad seal vasturünnakute korraldamist. Ukraina ja Vene allikad teatasid, et lahingud käivad veel Siverne, Pervomaiske, Nevelske, Stepove ja koksitehase lähedal. 

Venemaa pommitas Sumõ oblastit

Venemaa pommitas teisipäeval 11 Sumõ oblastis asuvat asulat. Venemaa rünnakute tõttu toimus mitu plahvatust, vahendas The Kyiv Independent.

Vene väed on Sumõ oblastit pidevalt pommitanud alates 2022. aasta aprillist, kui Ukraina väed selle vabastasid.

Venemaa jätkab ka Harkivi ründamist. Piirkonna kuberner teatas teisipäeva õhtul, et Venemaa rünnakute tõttu sai kolm inimest vigastada. Kuberner teatas, et Vene väed saatsid oblasti pihta vähemalt kuus drooni. Harkivi linnapea teatas, et Venemaa ründas linna tsiviiltaristut. Ühes elumajas puhkes ka tulekahju. 

EL ootab liikmesriikidelt andmeid Ukrainale antava sõjalise abi kohta

Brüssel nõudis kolmapäeval Euroopa Liidu kaitseministritelt üksikasjalikku pilti Ukrainale antavast sõjalisest abist.

EL-i välispoliitikajuht Josep Borrell ütles, et ministrite kohtumisel Brüsselis palutakse esitada täpselt, mida nad teinud on, mida teevad ja mida kavatsevad teha Ukraina relvastamiseks.

“Selle kohtumise eesmärk on täpselt see: saada selge pilt olukorrast ja endale võetud kohustustest. Ukrainlased vajavad rohkem laskemoona. Ühe ja teise poole tulevõimsuses on suur ebavõrdsus” ütles Borrell.

Euroopa liitlased on olnud Ukraina suurimad relvadega varustajad alates 2022. aasta veebruarist, kui Venemaa Ukrainale kallale tungis.

Seni ei ole aga suudetud teoks teha eelmise aasta märtsis antud lubadust varustada ühiselt Ukraina aasta jooksul miljoni suurtükimürsuga.

Tähtajani on jäänud kuu aega, kuid EL-i andmed näitavad, et Ukraina on saanud lubatud kogusest alla poole.

Eesti kaitseminister Hanno Pevkur ütles, et soovib konsensust, et EL jõuaks vähemasti aasta lõpuks miljoni mürsu või isegi enamani.

Arutelu EL-i sõjalise toetuse üle Ukrainale järkub neljapäeval Euroopa liidrite tippukohtumisel, mille raskuskese on Ungaril, kes blokeerib Kiievile kavandatud 50 miljardi euro suuruse eelarvetoetuse andmist.

Euroopas enim Ukrainale abi andud Saksamaa kantsler Olaf Scholz on kutsunud teisi riike sõjalist abi suurendama ja Kiievi aitamiseks rohkem ära tegema.

EL-i suuri majandusi Prantsusmaad, Itaaliat ja Hispaaniat süüdistatakse sõjalise abiga koonerdamises.

Hollandi kaitseminister Kajsa Ollongren rõhutas kolmapäeval, et tähtis on, et kõik riigid annaksid oma osa.

“Mõned teevad rohkem. Mõned teevad rohkem, aga ei tee seda avalikult,” sõnas ta.

Ukraina teatel kaotas Venemaa ööpäevaga 1090 sõdurit

Ukraina relvajõudude kolmapäevall esitatud hinnang Vene vägede senistele kaotustele sõjas alates Venemaa täieulatusliku sõjalise kallaletungi algusest 2022. aasta 24. veebruaril:  

– elavjõud umbes 385 230 (võrdlus eelmise päevaga +1090);

– tankid 6310 (+10);

– jalaväe lahingumasinad 11 757 (+32);

– suurtükisüsteemid 9195 (+51);

– mobiilsed raketilaskesüsteemid (MLRS) 974 (+2);

– õhutõrjesüsteemid 663 (+0);

– lennukid 332 (+0);

– kopterid 324 (+0);

– operatiivtaktikalised droonid 7100 (+16);

– tiibraketid 1846 (+0);

– autod ja muud sõidukid, sealhulgas kütuseveokid umbes 12 231 (+40);

– laevad / paadid 23 (+0);

– allveelaevad 1 (+0);

– eritehnika 1452 (+4).

Kokkuvõttes on oluline märkida, et Eesti on täitnud oma kohustusi Ukrainale lubatud mürskude tarnimisel, kuid on selle käigus kohanud teatud logistilisi takistusi. Vaatamata sellele on oluline rõhutada, et Eesti püüab jätkuvalt toetada Ukrainat nende raskes olukorras ning teeb kõik endast oleneva, et tagada mürskude tarnimine tähtajaks. Samuti tuleb rõhutada, et sellised tarned on olulised ökoloogilise ja julgeolekualase stabiilsuse tagamiseks Ukrainas ning Eesti jätkab nende toetamist tulevikus.