EL sõlmis Egiptusega kokkuleppe rände piiramiseks | Välismaa

Eesti valitsus on hiljuti sõlminud olulise kokkuleppe Egiptusega, et piirata ebaseaduslikku rännet. See samm on osa ELi ja Vahemere riikide ühise pingutusest võidelda ebaseadusliku rände vastu ning tugevdada piirikontrolli. Egiptusega sõlmitud kokkulepe on oluline samm selles suunas, et tagada Euroopa Liidu ja selle liikmesriikide julgeolek ning paremimmigratsioonipoliitika. See uudis on kriitilise tähtsusega nende jaoks, kes jälgivad rahvusvahelise poliitika ja rändeküsimuste arengut.

Euroopa Liit sõlmis kokkuleppe Egiptusega, mille käigus saab Kairo 7,4 miljardit eurot abi vastutasuks Euroopasse suunduvate rändevoogude piiramise eest. Lepingut peetakse vastuoluliseks Egiptuses aset leidvate inimõiguste rikkumiste tõttu.

Kairos peetud läbirääkimistel esindasid EL-i Euroopa Komisjoni juht Ursula von der Leyen, Itaalia peaminister Girogia Meloni ning Kreeka, Belgia, Austria ja Küprose valitsusjuhid.

Kokku saab president Abdel Fattah Al-Sisi juhitud Egiptus viis miljardit eurot soodsatel tingimustel laene, 1,8 miljardit eurot EL-i välisinvesteeringuid ja 600 miljonit eurot otsetoetusi, millest 200 miljonit eurot on mõeldud Euroopasse suunduvate rändevoogude piiramiseks, kirjutab The Times.

EL-i teatel kasutab Egiptus 200 miljonit eurot otsetoetust inimsmugeldamise piiramiseks, piirivalve tugevdamiseks ning põgenike jätkusuutlikuks tagasipöördumiseks ja taasintegreerimiseks.

Von der Leyeni sõnul on kokkulepe ajalooline verstapost, mis tähistab strateegilist ja kõikehõlmavat koostööd EL-i ja Egiptuse vahel.

“Me toetume jätkuvalt Egiptuse täielikule pühendumusele hoida ebaseaduslikku rännet kontrolli all, alustades piirivalvest ja lõpetades smugeldamise vastu võitlemise ja [migrantide] tagasipöördumisega,” ütles Euroopa Komisjoni juht.

Sisi sõnul toonitavad läbirääkimised Egiptuse ja EL-i ühiste väljakutsetega tegelemise vajadust, millest suurim on korrapäratu ränne.

Egiptuse valitsus maadleb majandusraskustega, mis hõlmavad 30 protsendini ulatuvat inflatsiooni. Rohkem kui 110 miljoni elanikuga riigis elab üheksa miljonit sisserändajat ja põgenikku, kelle seas on neli miljonit sudaanlast, 1,5 süürlast ja kasvav palestiinlaste arv. ÜRO andmetel põgenes ainuüksi eelmisel aasta Sudaanist Egiptusesse umbes 450 000 inimest. Samuti kasvab mure võimaliku põgenike voolu pärast Gazast juhul, kui Iisrael laiendab oma sõjalist operatsiooni lõunapoolsele Rafah’ linnale.

Sisi ja von der Leyen kutsusid Iisraeli üles mitte korraldama pealetungi Rafah’le, kus leidis varjupaika suurem osa Gaza enam kui kahest miljonist elanikust.

Kuigi paadid põgenikega väljuvad harva Egiptuse rannikulinnade sadamatest, suunduvad paljud Egiptuses olevad migrandid naaberriiki Liibüasse, kust omakorda saab jõuda paadiga Itaaliasse või Kreeka. Selle aasta esimese kahe ja poole kuuga jõudis EL-i paadiga 13 465 inimest Afganistanist, Süüriast, Egiptusest, Bangladeshist ja Tuneesiast, mis on suurim põgenike arv sellise lühikese perioodi jooksul alates 2016. aastast.

Kokkulepe on vastuoluline inimõiguslaste ja paljude poliitikute seas, sest endisest Egiptuse kaitseväejuhatajast Sisit on süüdistatud korduvalt opositsionääride vangistamises, piinamises ja tapmises. Seetõttu võib kokkuleppe elluviimine takerduda, kui selle vastu hääletab piisavalt palju Euroopa Parlamendi saadikuid.

Inimõiguste kaitsmisega tegelev organisatsioon Human Rights Watch (HRW) süüdistas EL-i selles, et ühendus annab Sisile vahendeid migratsiooni piiramiseks ajal, kui inimõiguste rikkumised Egiptuses sagenevad. Eraldi tõi HRW välja sudaanlaste massilist väljasaatmist Lõuna-Egiptuses.

Itaalia peaminister Meloni sattus aga opositsiooni kriitika alla seoses 2016. aastal Egiptuse jõuametite poolt toime pandud Itaalia tudengi Giulio Regeni mõrvaga.

“Egiptuse valitsusel puudub austus inimõiguste vastu ning see on alati takistanud Giulio Regeni mõrvanud ja piinanud inimeste vastutusele võtmist,” ütles Itaalia suurima opositsioonijõu, Demokraatliku Partei juht Elly Schlein.

Kokkulepe, mille Euroopa Liit sõlmis Egiptusega rände piiramiseks, on oluline samm võitluses ebaseadusliku rändega. See aitab tugevdada julgeolekut ning tagab parema kontrolli piiride üle. Samuti aitab see kaasa ka inimkaubanduse ja terrorismi tõkestamisele. Eesti toetab selliseid rände piiramise kokkuleppeid ja loodab, et need aitavad kaasa Euroopa Liidu ühisele eesmärgile luua turvalisem ja jätkusuutlikum tulevik.