EL ja NATO: Venemaa valimised ei ole vabad ega õiglased | Välismaa

Estonias, the issue of Russia’s recent elections and their impact on international relations has been a hot topic of discussion. With the European Union and NATO closely monitoring the situation, concerns have been raised about the lack of freedom and fairness in the Russian electoral process. As a key member of both organizations, Estonia plays a crucial role in advocating for democracy and human rights in the region. Join us as we delve into the complexities of Russia’s elections and the implications for global security.

Euroopa Liit ja NATO teatasid neljapäeval, et Venemaa nõndanimetatud valimised, mis kujutavad endast sisuliselt autoritaarse juhi Vladimir Putini ametiaja pikendamist, ei ole vabad ega õiglased, sest Kreml on purustanud kogu opositsiooni.

Segastel asjaoludel vanglas surnud opositsioonijuhi Aleksei Navalnõi lesk Julia Navalnaja on ärgitanud läänt mitte tunnustama reedel algavate presidendivalimiste tulemusi.

“Me teame, kuidas see hakkab välja nägema, arvestades Kremli praeguse administratsiooni ja režiimi ajal Venemaal ette valmistatud ja korraldatud hääletusi,” ütles Euroopa Liidu pressiesindaja Peter Stano.

“Väga raske on ette näha, et need oleksid vabad, ausad ja demokraatlikud valimised, kus vene rahval oleks tõesti valikuvõimalus.”

NATO peasekretär Jens Stoltenberg ütles samuti, et valimised “ei ole Venemaal vabad ja õiglased”.

“Me juba teame, et opositsioonipoliitikud istuvad vanglas, mõned on tapetud ja paljud eksiilis, ja tegelikult võeti ka mõnedel, kes üritasid end kandidaadiks registreerida, see õigus ära,” ütles ta.

“Venemaal pole vaba ja sõltumatut ajakirjandust.”

Kolm päeva vältavad valimised, mis jätab Putini võimule veel kuueks aastaks, toimub pärast seda, kui tema invasioon Ukrainasse on hävitanud suhted Moskva ja lääne vahel.

Nii EL kui ka NATO mõistsid hukka Venemaa otsuse korraldada hääletus Ukraina piirkondades, mille tema sõjavägi on okupeerinud ja mida Moskva nimetab oma territooriumiks.

“Venemaa katsed korraldada mis tahes osa valimistest Ukraina okupeeritud piirkondades on täiesti ebaseaduslikud, rikkudes rahvusvahelist õigust,” ütles Stoltenberg.

EL-i pressiesindaja Stano ütles, et nende piirkondade hääletust ” Euroopa Liit ei tunnista”.

15.-17. märtsi valimiste võit võimaldab Putinil viibida Kremlis vähemalt 2030. aastani, kauem kui ükski Venemaa juht alates Katariina Suurest 18. sajandil.

Ühtegi tõelist opositsioonikandidaati ei ole valimistele lubatud.

Putin astub ametlikult vastamisi kolme Kremli heaks kiidetud kandidaadiga erakondadest, kes on talle ja tema poliitikale lojaalsed.

Kokkuvõtteks võib öelda, et EL ja NATO peaksid olema valvsad Venemaa valimiste suhtes ning mitte tunnustama neid kui vabu ja õiglaseid. Venemaa valitsev režiim ei taga oma kodanikele demokraatlikke õigusi ning sõltumatu valimisprotsess on unistus. EL ja NATO peavad jätkama survet Venemaa suhtes ning toetama demokraatlikke jõude ja inimõiguste kaitsjaid riigis. Ainult nii saab tagada stabiilsuse ning julgeoleku Euroopas.