EL-i teadlased: jaanuar oli kõige soojem ajaloos | Välismaa

Tere tulemast Eestisse! On ülimalt oluline teada, et EL-i teadlased on teatanud jaanuari olnud kõige soojem ajaloos. See uudis on murettekitav ning me peame mõistma, kuidas see mõjutab meie riiki ja ülejäänud maailma. Kliimamuutused on tõsine probleem ning me kõik peame tegutsema, et neid pidurdada. Jaanuarikuised soojarekordid on vaid üks näide sellest, kui kiiresti meie keskkond muutub. Loodame, et saame sellest teadetest innustatuna hakata koos otsima lahendusi, et kaitsta meie maailma tulevaste põlvkondade jaoks.

Jaanuarikuu oli kõige soojem ilmavaatluste ajaloos, teatasid neljapäeval Euroopa Liidu Copernicuse Kliimaamuutuste Teenistuse (C3S) teadlased.

Seni oli ilmavaatluste ajaloos kõige soojem jaanuar 2020. aastal. C3S ilmavaatluste ajalugu ulatub 1950. aastasse.

Ka 2023. aasta tervikuna oli kõige kuumem 1850. aastasse ulatuvate ilmavaatluste ajaloos. Teadlased toovad välja põhjusteks inimtekkilisi kliimamuutusi ja eelmisel aastal aset leidnud El Nino nähtust, mis tõstab Vaikse ookeani idaosa pinnakihi temperatuuri.

Iga kuu alates juunist oli maailma ajaloo kuumim võrreldes seniste aastate sama kuuga, mille kohta on vaatlusandmed olemas.

“Mitte ainult ei ole see kõige soojem jaanuar vaatluste ajaloos, vaid me kogesime ka 12 kuu pikkust perioodi, mis oli rohkem kui 1,5 kraadi võrra soojem kui tööstusrevolutsiooni eelsel võrdlusperioodil,” ütles C3S asejuht Samantha Burgess.

“Kiire kasvuhoonegaaside heitmete vähendamine on ainus viis takistada globaalsete temperatuuride kasvu,” lisas ta.

USA teadlaste sõnul võib ka alanud aasta osutuda eelmisest aastast kuumemaks, selle tõenäosus on umbes 33 protsenti. Samas tõenäosusega 99 protsenti osutub 2024. aasta üheks viiest kõige soojemast aastast ilmavaatluste ajaloos.

El Nino nähtus hakkas nõrgenema eelmisel kuul ning teadlased arvavad, et see võib jõuda jahemasse La Nina faasi hiljem sel aastal. Siiski oli ka merepinna keskmine temperatuur lõppenud kuul kõrgeim ajaloos jaanuari kohta.

Maailma riigid leppisid kokku 2015. aasta Pariisi kliimakõneluste käigus globaalse soojenemise piiramises 1,5 kraadiga, et vältida senisest suuremaid kliimamuutuste tagajärgi.

Kuigi 1,5 kraadi piiri juba ületati viimase 12 kuu käigus, viitab Pariisi eesmärk pikaajalisele temperatuuri tõusule sellest piirist kõrgemale mitme aastakümne jooksul järjest.

Samas ütlevad osad teadlased, et eesmärki ei saa enam saavutada. Siiski kutsuvad nad valitsusi üles piirama süsinikdioksiidi heitmeid senisest kiiremini, et eesmärgi ületamine ning kliimamuutuste mõjud nagu kuumalained, põuad ja merevee taseme tõus jääksid võimalikult väikesteks.

Kokkuvõtteks võib öelda, et EL-i teadlaste hiljutine uuring näitas, et jaanuarikuu oli kõige soojem ajaloos. See on murettekitav märk kliimamuutustest ning näitab vajadust kiirete ja tõhusate meetmete järele, et vähendada kasvuhoonegaaside heitkoguseid. Eesti ja teised riigid peavad jätkama pingutusi taastuvenergia kasutuselevõtu, säästva transpordi ja loodusvarade säilitamiseks. Kliimamuutused mõjutavad meid kõiki ja koostöö rahvusvahelisel tasandil on hädavajalik, et tagada meie planeedi tulevik.