Ekspert: Serbial on võime luua rahu või ebastabiilsust kogu Balkanil | Välismaa

Tere tulemast Eestisse! Ekspertide sõnul on Serbia oluline mängija Balkani piirkonnas, kellel on võime kujundada rahu või ebastabiilsust. Sellel teemal arutluste käigus on tõstatatud küsimus, kuidas Serbia poliitika võib mõjutada kogu Balkani piirkonda. Kas nemad on võimelised tooma stabiilsust või hoopis suurendama pingeid? See küsimus on hetkel õhus ning toob kaasa palju arutelu ja spekulatsioone. Kas Serbia saab tõepoolest olla rahu looja või hoopis konfliktide süvendaja? See on teema, mis puudutab kogu Euroopa Liitu ning ehk ka Eestit.

Serbia detsembrikuiste valimiste järel süüdistavad opositsioon ja valimiste vaatlejad võimuparteid valimispettustes. Kuigi Serbia demokraatia teeb vähikäiku ja valitsus hoiab sõbralikke suhteid Venemaaga, on lääne jaoks siiski mitmetel põhjustel oluline selle piirkonna eest võidelda.

Belgradi tänavail on pärast detsembrikuiseid parlamendi ja kohalike omavalitsuste valimisi käinud protestid. Euroopa-meelne opositsioon on ühtsem kui kunagi varem ja eriti vihane just pealinna valimiste varastamise pärast, kuhu Kremli-sõbralik autoritaarsusesse kalduv võimupartei mujalt inimesi hääletama tõi. See on samm edasi juba tavapärasest ebavõrdsusest valimistel alates meediast.

“Antud juhul oli üsna selge, et pettus leidis aset, sest seda võis näha oma silmaga, et bussid tulid ja teiseks leidsid rahvusvahelised vaatlejad, et valijate ränne mõjutas valijate tahet. Opositsioon ootab Euroopa Liidult nii palju abi kui võimalik ja teiseks soovivad nad hoida seda teemat üleval, sest kui see läheb läbi, siis seisavad meil ees veel hullemad aastad,” ütles Belgradi Euroopa Poliitika Keskuse programmijuht Strahinja Subotic.

Belgradi Julgeolekupoliitika Keskuse nõukoja president Srdan Cvijic ütles, et keegi ei arva, et saaks kiiresti taastada Serbia demokraatiat, aga siseriikliku ja rahvusvahelise surve hoidmine kannab vilja. “Ükskõik kui ebademokraatlik režiim on, ei saa see endale lubada täielikku sidemete katkestamist Euroopa Liiduga,” ütles Cvijic.

Serbia president Aleksandar Vucic ütles, et ei oota kelleltki välismaalt hinnanguid oma rahva tahte kohta.

Euroopa Liidul on siiski oma hoovad Belgradi mõjutamiseks ja analüütikud soovitavad piitsa ja präänikut.

“Kui Serbia ei paranda praegust olukorda, siis jääb ta ilma Euroopa Liidu fondidest, seda keelt mõistab siinne valitsus paremini kui ideaalide ja põhimõtete oma,” ütles Srdan Cvijic.

“Kuidas me saaksime suurendada hüvesid teel Euroopa Liidu liikmesuse suunas – institutsioonilisi ja rahalisi, et ergutada valitsusi pühenduma demokraatlikele reformidele ja oma välispoliitika kujundamisele vastavalt Euroopa Liidule,” lisas Subotic.

Serbia on küll Venemaa vallutussõja hukka mõistnud, aga on sellegipoolest agressoriga sõbralikke suhteid edendanud. Riik on jätkuvalt Vene energialõa otsas ja toetub Venemaale ka Kosovo küsimuses. Valimispettuste tuules nõustus Belgrad tunnistama Kosovo auto registrimärke.

“Sellega paneb ta mõningaid läänepartnereid mööda vaatama sellest, kuidas ta riigis demokraatiat hävitab,” ütles Srdan Cvijic.

Belgradi Euroopa Poliitika Keskuse analüütik Miloš Pavkovic nimetas registrimärkide teemat väga tähtsaks sümboolseks sammuks. “Aga see on vaid üks osa kogu kokkuleppest ja teisalt on oluline teatud autonoomia tagamine Kosovos elavatele serblastele,” märkis ta.

Uue teemana on nüüd üles tõusnud Kosovo nõue, et serblaste piirkonnad Kosovos dinaaride kasutamise asemel eurole üle läheks. Taaskord manitseb lääs Kosovot ettevaatlikkusele, et konflikt leegiga ei lahvataks. Miks peaks aga Euroopa Liit jätkuvalt head tahet üles näitama riigi suhtes, kes lääne väärtustele sageli selja pöörab ja kui Serbia maailm meenutab sageli Vene maailma?

“Kuigi on tunne sõbralikest suhetest ja tihedates sidemetest Venemaaga, siis tavalised serblased reisivad, õpivad ja töötavad läänes ning räägivad inglise ja saksa keelt ja selline on üldine suhtumine. Kuigi on muidugi erinevaid suhtumisi, siis enamus inimestest tunneb sümpaatiat Ukraina vastu ja nende ohvrite suhtes, millega nad silmitsi on,” ütles Pavkovic.

“Serbial on uskumatu võime luua rahu või külvata ebastabiilsust kogu piirkonnas. Kui Serbia ei ole pardal, siis kukub tervikuna läbi Lääne-Balkani riikide Euroopa Liiduga liitumine,” lisas Srdan Cvijic.

Kui lääneriigid kaalukaussi siin enda poole kallutada ei suuda, seavad Venemaa ja Hiina end Euroopa kõhu all üha kindlamalt sisse.

Kokkuvõttes näitab ekspertiis, et Serbia on võimeline mängima olulist rolli rahu loomisel Balkani piirkonnas, kuid samal ajal võib nende tegevus viia ka ebastabiilsusele. Seega on oluline, et Serbia valitsus tegutseks vastutustundlikult ja järgiks rahumeelset lähenemist piirkondlikule stabiilsusele. Rahvusvahelise kogukonna toetus ja julgustamine on samuti oluline Serbia suunamisel positiivsele arengule Balkani piirkonnas. Üheskoos saame aidata luua rahumeelset tulevikku kogu Balkani piirkonnale.