EKI: Eesti majandus on 2010. aastaga võrreldavas seisus | Eesti

Tere tulemast Eestisse! Eesti Keele Instituut (EKI) on avaldanud hiljuti majandusanalüüsi, mis väidab, et Eesti majandus on 2010. aastaga võrreldavas seisus. See uudis on oluline tänu sellele, et see näitab Eesti majanduse vastupidavust ja arengut viimase dekaadi jooksul. EKI raport on saanud palju tähelepanu nii kohalikult kui ka rahvusvaheliselt ning tõestab Eesti potentsiaali ja jätkusuutlikkuse majandusarengus. See on kindlasti põnev aeg Eestis, kui riik jätkab edukat majanduskasvu ja arengut.

Eesti majanduse hetkeolukord on sarnane 2010. aastaga, põhjusteks ebapiisav nõudlus ning vähene rahvusvaheline konkurentsivõime, leidsid Eesti Konjunktuuriinstituudi (EKI) majanduseksperdid.

69 protsendi EKI ekspertide hinnangul oli Eesti majanduse hetkeolukord detsembris halb, 31 protsendi hinnangul rahuldav.

Eesti ettevõttejuhtide ja tarbijate hinnanguid ühendav majandususalduse indeks on naaberriikidest madalaim.

“Ettevõtete ja majapidamiste tulevikuootused ja kindlustunne on langenud oluliselt Euroopa Liidu keskmisest allapoole ning võrrelda ei saa ka Läti või Leeduga, kus majandususaldusindeks on meist oluliselt parem,” ütles kolmapäeval konjunktuuriinstituudi direktor Peeter Raudsepp. Ta lisas, et majanduse iseeneslikku paranemist ei toimu, sest kasvamas on nii töötuse määr kui ka hinnad.

EKI arvutatav majandususaldusindeks oli detsembris Eestis 78,5 punkti, mis võrreldes septembriga on 0,4 punkti võrra madalam. Tegu on madalaima tulemusega peale 2020. aasta juunikuud, kui oli ülemaailmne tervisekriis. 2023. aasta detsembris oli majandususaldusindeks Lätis 95,9 punkti, Leedus 99,6 punkti, Soomes 80 punkti ning Rootsis 82,3 punkti. Euroopa Liidu keskmine on 95,6 punkti.  

Kaheks suurimaks majandusprobleemiks peavad küsitletud eksperdid ebapiisavat nõudlust ning rahvusvahelise konkurentsivõime vähesust. Neile järgnevad ebasoodne keskkond välisinvestoritele ning vähene usaldus valitsuse majanduspoliitika suhtes.

Aasta tagasi samal ajal oli suurimaks probleemiks oskustööjõu puudus, mis nüüd on küll mõnevõrra langenud, kuid probleemsuselt võrdne vähese usaldusega valitsuse majanduspoliitikale.

Tarbijate kindlustunne on jätkuvalt halb ja oluliselt madalam pikaajalisest keskmisest. Tarbijate kindlustunnet mõjutavad majanduslangus, ostujõu kahanemine, suurenevad kulutused, töötute arvu kasv, sõda Ukrainas ning ees ootavad maksutõusud.

55 protsenti peredest hindas detsembris, et nende majanduslik olukord on läinud halvemaks võrreldes sellega, mis oli 12 kuud tagasi, 33 protsenti märkis sama olukorra püsimist ja 11 protsenti peredest tõdes olukorra paranemist.

12 kuu vaates prognoosis 50 protsenti vastanutest pere majandusolukorra halvenemist, 28 protsenti olukorra samaks jäämist, 11 protsenti paranemist ja 10 protsenti ei osanud hinnangut anda.

EKI toidukorv kallines neljandas kvartalis 0,1 protsenti, olles septembris 116,28 eurot ning detsembris 116,40 eurot. Võrdluses 2022. aasta detsembriga on toidukorv kallinenud 4,8 protsenti ehk 111,09 eurolt 116,40 eurole. Detsembris kallinesid septembriga võrreldes ostukorvis enim lihasaadused ja kanamunad. Suurim hinnalangus oli juurviljadel ning õuntel.

Inflatsioonitaseme edasise muutumise suhtes on EKI eksperdid valdavalt ühel meelel − inflatsioon kuue kuu pärast on madalam kui täna.

In conclusion, the report from EKI suggests that the Estonian economy is in a comparable position to where it was in 2010. This indicates that the country has been able to maintain a relatively stable economic environment over the past decade. However, it is important for Estonia to continue monitoring and adapting to global economic changes in order to sustain this level of stability and potentially achieve further growth. The findings of this report can be used as a valuable tool for policymakers and businesses to make informed decisions and plan for the future of the Estonian economy.