Eesti välispoliitika juhid ei usu Venemaa erilist kättemaksu tema varade võõrandamisel | Eesti

Tere tulemast Eestisse! Viimasel ajal on palju räägitud Eesti välispoliitika juhtidest, kes ei usu Venemaa erilist kättemaksu tema varade võõrandamisel. See on tekitanud palju poleemikat ja arutelusid nii Eesti kui ka rahvusvahelisel tasandil. Eesti välispoliitika juhid on seisukohal, et suhete arendamine Venemaaga on oluline, kuid samas on oluline ka jääda kindlaks oma väärtustele ja kaitsta oma rahva huve. See teema on hetkel üks kõige olulisemaid ja pakub palju diskussiooni erinevate poliitiliste vaadetega inimestele.

Eesti välispoliitika ja julgeoleku valdkonnas tegutsevate inimeste kinnitusel ei ole alust karta Venemaalt mingeid erilisi vastumeetmeid, kui Eesti jõustaks seaduse, mille alusel konfiskeeritaks siin asuvate Vene oligarhide vara.

“Kuna Venemaa on valinud vastandumise kogu läänega, siis ei ole tema Balti riikide suunaline tegevus siin eristuv. Me oleme tema jaoks vastane nii või naa. Me ei näe, et see mõjutaks olukorda ühes või teises suunas,” rääkis välisluureameti peadirektor Kaupo Rosin teisipäeval riigikogu põhiseaduskomisjoni avalikul istungil, kus arutati rahvusvaheliste sanktsioonide alusel Venemaa külmutatud varade kasutamist Ukrainale tekitatud sõjakahjude korvamiseks.

Rosin vastas selliselt riigikogu liikme Varro Vooglaiu (EKRE) küsimusele, kus viimane küsis, kas see ei pruugi olla Eesti jaoks ohtlik, kui me tegutseme külmutatud varade võõrandamisel esimesena, mitte koos teiste Euroopa Liidu riikidega. “Mulle tundub, et kui läheme esimese ja kõige innukamana, siis saab meile ka vastulöök olema,” rääkis ta. “Kas siin ei peaks Euroopa Liit ikkagi ühtselt tegutsema?” küsis Vooglaid. Kui Euroopas ühtsust pole, võiksid hoopis suurriigid selle teema edendamist juhtida, leidis ta.

Välisministeeriumi kantsler Jonatan Vseviov selgitas, et Eesti tegutseb igal juhul enda huvides ning Vene varade konfiskeerimine on samuti selle teenistuses, kuna aitab Venemaad ja selle juhtkonda survestada ning Ukrainal sõda võita ja sellest hiljem taastuda.

Vseviov kinnitas, et kui Eesti algatus saab seaduseks ja jõuab kätte aeg selle rakendamiseks, siis kindlasti ei saa Eesti olema esimene, kes Vene raha reaalselt konfiskeerima hakka, kui vaadata seda, kui kiiresti lähevad selle teemaga edasi ka G7 ja ka EL laiemalt.

Ka rahvusvahelise kaitseuuringute keskuse direktor Indrek Kannik märkis, et Venemaa jaoks on Eesti selline riik, mida eksistentsi nad üldse hea meelega ei näeks ning seetõttu Eesti üksikud sammud Moskva käitumist ei mõjutaks.

Välisministeeriumi juriidiliste ja konsulaarküsimuste asekantsler Erki Kodar rõhutas, et mingites teemades peabki Eesti esimeste seas olema ning eeskuju andma.

Ka Eesti alaline esindaja Euroopa Liidu juures, suursaadik Aivo Orav meenutas Euroopa Liidu ühtsed lahendused ei teki iseenesest, vaid neid peab keegi eest vedama.

Kui Eesti oma tegevusega näitab, et on võimalik luua juriidiliselt vettpidav mehhanism Vene konfiskeeritud varade võõrandamiseks, siis on suurem kindlus, et ka teised riigid tuleksid järgi, kuna siis saab alati viidata Eestile ja öelda, et kui see ühes riigis töötab, peab see ka teistes samasugustes riikides võimalik olema, viitas Orav.

Rahvusvahelise kaitseuuringute keskuse asedirektor ja välispoliitika programmi juht Kristi Raik meenutas, et Eesti on olnud ka mitme teise Ukraina toetamist puudutava tegevuse algataja Euroopa Liidus ning on kogunud sellega rahvusvahelist tunnustust ja mõjukust.

Kokkuvõttes võib öelda, et Eesti välispoliitika juhid ei usu, et Venemaa jätkaks Eesti varade võõrandamist erilise kättemaksuna. Kuigi suhted Venemaaga on keerulised ja pingelised, püüab Eesti jätkuvalt leida konstruktiivseid lahendusi ning suunata oma poliitikat läänelikele demokraatlikele väärtustele toetudes. Eesti välispoliitika juhid propageerivad dialoogi ja koostööd, samas kaitstes Eesti huve tugeva ja enesekindla välispoliitika abil. Loodetakse, et selline lähenemine aitab säilitada stabiilsed ja vastastikku kasulikud suhted ka naaberriigiga.