Eesti teenib CO2 kvoodi müügist tänavu oluliselt vähem kui mullu | Eesti

Eesti on sel aastal silmitsi väljakutsega teenida vähem CO2 kvoodi müügist kui eelmisel aastal. See on suureks mureks riigile, kuna keskkonnaküsimused on muutunud üha olulisemaks kogu maailmas. Eesti peab kiiresti leidma uusi jätkusuutlikke lahendusi, et vähendada oma süsinikuheiteid ja säilitada oma mainet keskkonnateadliku riigina. Selles keerulises olukorras on oluline, et Eesti valitsus ja ettevõtted teeksid tihedat koostööd, et tagada meie planeedi tulevik.

Kuna CO2 heitmekvoodi hind on langenud, siis laekub selle müügist tänavu riigile tõenäoliselt üle 100 miljoni euro vähem tulu kui mullu.

Igal aastal müüb Eesti enampakkumisel kindlas mahus CO2 heitmekvooti. Seda kvooti peavad soetama Euroopa ettevõtjad sõltuvalt sellest mitu tonni heitgaase nad õhku paiskavad. Kui palju tulu riik igal aastal kvoodimüügist teenib, seda prognoosib kliimaministeerium. Algne prognoos pandi kirja – nii nagu on tavapärane – sügisel kinnitatud riigi eelarvestrateegiasse, selgitas ministeeriumi kliimaosakonna nõunik Annika Varik.

“Mis me planeerisime, oli pisut üle 261 miljoni euro. See on arvestatud 66-eurose ühiku hinnaga ehk kui hind jääb aasta keskmisena 54 euro kanti, siis see laekumine on kuskil 215 miljoni euro juures,” sõnas Varik.

Mullu teenis Eesti CO2 kvoodi müügist 358 miljonit eurot. Seda seetõttu, et aasta tagasi püstitas CO2 kvoodi hind rekordi ning ületas tonni kohta 100 euro piiri, suure osa aastast püsis see hind 90 euro juures.

Detsembrist on samas kvoodi hind järsult langenud, seega tõenäoliselt teenib tänavu riik tublisti üle 100 miljoni euro vähem kui mullu. Siiski rõhutas Varik, et veel on vara öelda, kas kvoodi madal hind püsib terve aasta.

“Rahvusvahelised prognoosid näitavad, et see peaks aasta keskel ikka kõrgem olema ja võib olla siis uuesti aasta viimases kvartalis läheb sinna 50 [euro/tonn] kanti,” ütles Varik.

Hinnalanguse peamiseks põhjuseks on Euroopas langenud tööstustoodang. CO2 kvoodi ühikuid müüakse igal aastal järjest vähem. Mullu müüs Eesti 4,3 miljoni tonni jagu heitmekvooti. Tänavu on see maht 3,9 miljonit tonni ning 2025. aastalt veidi üle 3,4 miljoni tonni.

See võiks tähendada, et ühe ühiku hind kasvab, sest pakkumist on turul vähem. Samas nõudlus heitmekvoodi järele sõltub Euroopa tööstustoodangust ning sellest, kui palju Euroopa ettevõtted saastavad. Ehk kui toodang on madal või järjest keskonnasõbralikum, siis võib kvoodi hind siiski langeda.

“Meie tänane teadmine on see, et paar aastat on väiksemat tulu oodata ja 2026. aastast võib see tulu jälle kasvama hakata,” arvas Varik.

Veel mullu jagunes nii teenitud tulu pooleks – pool pidi kulutama kliimaeesmärkide saavutamisele ning teine pool suunati riigikassasse ja piiranguid selle kulutamisel ei olnud.

“2024. aastast kehtib uus reegel. Kogu laekunud tulu tuleb suunata kliima- ja energeetika eesmärkidesse,” kinnitas Varik.

Varasemalt on kvoodi müügist teenitud tulu kasutatud, et kõrgete energiahindade ajal tarbijatele maksta toetust, selleks et osta uusi ronge ning raudteed elektrifitseerida või näiteks hoonete renoveerimiseks.

Kokkuvõttes võib öelda, et Eesti teenib sel aastal CO2 kvoodi müügist oluliselt vähem kui eelmisel aastal. See võib osaliselt olla tingitud pikaaegsest keskkonnapoliitikate muutumisest ja rohemate tehnoloogiate rakendamisest. Samas on oluline märkida, et see võib ka olla mõjutatud globaalsetest majanduslikest ja keskkonnaalastest tingimustest. Igatahes on oluline, et Eesti jätkaks tõhusate meetmete rakendamist keskkonnakaitsel, et tagada puhta ja jätkusuutliku keskkonna säilimine tulevastele põlvkondadele.