Eesti ristsõna saab veebruaris 99-aastaseks | Kirjandus

Tere tulemast Eesti ristsõna juubelipeole! Veebruaris tähistame ristsõna auväärset 99. sünnipäeva ning kutsume kõiki kirjanduse ja mõistatuste armastajaid sellele pidulikule sündmusele osalema. Eesti ristsõna on olnud meie kultuuri oluline osa juba pea sajand ning selle sünnipäeva tähistamine on suurepärane võimalus austada meie armastatud ristsõna traditsiooni. Olgu teie mõistatused teravamad kui kunagi varem, sest see juubelipea pakub kindlasti rohkelt põnevust ja väljakutseid kõigile osalejatele. Tulge ja tähistage koos meiega Eesti ristsõna pidulikku 99. sünnipäeva!

9. veebruaril möödub 99 aastat Eesti esimese ristsõna väljaandmisest, selgus pisitrükiste kollektsiooni täiendamisel digitaalarhiivis DIGAR, mis koondab sadade tuhandete ühikute jagu eesti kultuurilugu.

“Eesti kultuuriloo digitaalarhiivi DIGAR lisati möödunud aastal ajaloolis-, ilu- ja ajakirjanduslike teoste kõrval juurde ligi 46 000 pisitrükist, mille väärtust on seni vähe märgatud. Pisitrükised on põnevad ja kui neid uurida, avavad seal mitmed kultuurikihid,” märkis Eesti Rahvusraamatukogu digiteerimiskeskuse juhataja Signe Tõnisson, viidates pisitrükiste arvukamaks muutuvale kollektsioonile DIGARis.  

Kuigi pisitrükisel oleva info tarbeväärtus on kiiresti vananev, on need kultuuriloos asendamatus rollis. Pisitrükist võib võrrelda raamatu ühe leheküljega tuhandelehelises köites. Nii nagu raamatus on igal leheküljel oma tähtsus, ei saa rääkida kultuuriloost ilma siinse rahva elulaadist ja kultuurist kõnelevate pisitrükisteta. “Enamasti jutustavad pisitrükised meie inimeste lugu läbi argipäevaste vajaduste, moevoolude ja ka unistuste või võimaluste,” kõneles Signe Tõnisson.  

Ristsõna lahendamise eest 3000 marka 

Üheks tuntumaks pisitrükise näiteks on kaasajal trükistena väljaantud ristsõnad ja sudokud. Esimese ristsõna avaldamisest Eestis möödub tänavu veebruaris DIGARi andmetel 99. aastat. “Üleilmlise “taudi” esimene “patsillus” Eestis. Täna tutwustame oma lugejaid esimest korda kogu illma “moodsama ajawiidega – ristsõnade-mõistatusega,” seisab kirjas 1925. aasta 9. veebruari Esmaspäevas, kus lubatakse lahendajatele 3000 marga suurust preemiat.  

Toona veel mitte pisitrükistena tuntud ristsõna-lehed said peale esmailmumist kiiresti populaarseks ning neid avaldati regulaarselt erinevate ajalehtede veergudel. 1930ndatel aastatel ilmus Eestis juba 7 ristsõna-ajakirja, millest 6 on digitaalselt kõigile DIGARis kättesaadavad: Mõistatusleht,  Ristsõna album : [“Mõistatusleht” lisa] , Ajusportlane, Mõistatuste Magasin, Eesti Mõistatusleht, Ajuspordi Magasin, Ajude Gümnastika. 

Ristsõnagurmaanidele väljakutseid ei jagu? 

Võidukäigule aitasid hoogu anda lisaks ülemaailmsele lahendamise trendile ahvatlevad auhinnad. Ristsõna lahendaja võis võita jänese, peent ridiküli, pudel veini, kinopileteid, reise piiri taha ja ka raha. Ristsõnade väljaandmise ajalugu näitab, et inimestele meeldis osta nii ristsõnade brošüüre kui ka nuputamiseruute sisaldavaid ajalehti. Kuna nõudlus oli suur, on käinud 99- aastase ajalooga kaasa ka mure, kas küsimused on piisavalt pähklid. Näiteks 1934. aastal tundis 1500 ülesannet koostanud mees muret, kuidas edasi, kui olulised asjad on küsitud ja tehtud.  
 
1,2 miljonit uut lehekülge kulutuuriloos 

Rahvusraamatukogu digiteerimiskeskus kasvatas digitaalarhiivi mahtu 2023. aastal kokku ligikaudu 1.2 miljoni lehekülje võrra. Möödunud aastal jõuti digiteerida raamatuid, eksliibriseid, ajakirju, ajalehti, kaarte, haruldasi raamatuid ja 46 000 lehekülje jagu eriilmelisi pisitrükiseid.  

Pisitrükiste kollektsiooni täiendatakse DIGARis pidevalt 28 teemavaldkonnas meditsiinist põllumajanduseni ja uurida saab nii teadaandeid plakatitel kui kavalehti, silte, reisiplaane, teatri- ja tsirkuseplakateid, rahvaloenduse lehti, loomanäitusi ja palju muud.

Pisitrükise nimi ei ole seotud trükise mõõtutega. Sellisteks võivad ühtviisi olla nii tikutopsisuurune flaier kui ka silmapaistvates mõõtudes müürileht. Mõõtudest olulisem on info tarbimise väärtus ajas, kuid ka see pole alati määrav. 

Seega, Eesti ristsõna tähistab veebruaris oma 99. sünnipäeva. See on olnud oluline osa Eesti kirjandusmaastikust ja rikastanud kohalikku kultuuri juba peaaegu sajandi jooksul. Ristsõna on mitte ainult ajaviide, vaid ka intelligentsuse ja sõnavara arendamise vahend. See on jätkuvalt populaarne nii noorte kui ka vanemate inimeste seas ning jätkab oma olulist rolli Eesti kirjandusmaastikul ka tulevikus. Soovime Eesti ristsõnale õnne sünnipäevaks ning loodame, et see jätkab oma mõjuka ja populaarse traditsioonina ka järgnevail aastail.