Eesti pooldab Euroopa Komisjonis kaitsevoliniku ametikoha loomist | Eesti

Tere tulemast Eestisse! Viimasel ajal on Euroopa Liidus tõusnud arutelu kaitsevoliniku ametikoha loomise üle Euroopa Komisjonis ning Eesti on selle idee suur pooldaja. Kaitsevolinik oleks vastutav Euroopa Liidu kaitsepoliitika koordineerimise eest ning see näitab selget suunda Euroopa Liidu ühtse ja tugeva kaitsejõu poole. Eesti usub, et sellise ametikoha loomine oleks oluline samm Euroopa Liidu kaitsevõime tugevdamisel ning sellel on potentsiaal aidata kaasa tõhusale kriisireguleerimisele ja rahu tagamisele Euroopa Liidu piirkonnas. On põnev näha, kuidas see arutelu Euroopa Liidus edasi areneb ning milline roll Eestil selles mängida saab.

Eesti toetab Euroopa Komisjoni järgmises koosseisus kaitsevoliniku ametikoha loomist, ütles president Alar Karis. Kaitseküsimuste voliniku vajadusest on rääkinud komisjoni praegune president Ursula von der Leyen, kellest võib saada ka komisjoni järgmise koosseisu juht.

“Toetan ideed luua [Euroopa Komisjoni] kaitsevoliniku ametikoht ja vaadata üle Euroopa Liidu kaitsestrateegia,” kirjutas president Alar Karis esmaspäeval väljaandes Politico avaldatud arvamusartiklis.

Karise poolehoiuavaldus on ka Eesti ametlik positsioon, kinnitas riigikogu väliskomisjoni esimees Marko Mihkelson esmaspäeval ERR-ile. “See on igati ajakohane ja väga vajalik EL-i ühise kaitsepoliitika kujundamiseks ning kaitsetööstuse revitaliseerimiseks,” rõhutas Mihkelson.

Karis kirjutas ka, et Euroopa Liidu riigid võiksid tugevdada EL-i julgeolekuarhitektuuri ka NATO raames ning EL ja liikmesriigid eraldivõetuna peaksid suurendama kaitseinvesteeringuid, tugevdama kaitsetööstuse võimekust ja relvajõude.

“Maailma kõige võimsama majandusliiduna on Euroopa Liidul siin tohutu roll,” rõhutas Karis.

Eesti riigipea avaldas ka toetust Euroopa Investeerimispanga reeglite muutmisele, mis võimaldaks investeerida EL-i sõjalisse arengusse. “Ja ma toetan ka Euroopa Rahurahastu (EPF) ambitsiooni tugevdamist, kuna see on ainus EL-i tasandi mehhanism, mis annab ühiselt sõjalist toetust Ukrainale ja meie partneritele,” lisas Karis.

​Kaitsevoliniku ametikoha loomisest rääkis von der Leyen ka laupäeval Müncheni julgeolekukonverentsil ning idee on kogumas liikmesriikide hulgas toetust, kirjutas väljaanne EurActiv.com. “Kui ma saaksin järgmise Euroopa Komisjoni presidendiks, oleks mul kaitsevolinik,” ütles ta Müncheni konverentsi publikule.

Samas on uue ametikoha volituste piirid siiani ebaselged. Euroopa Liidu aluslepingute kohaselt on EL-i välis- ja julgeolekupoliitika ühenduse välis- ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja, kes on ka komisjoni asepresident, vastutusala. Kõrge esindaja on lisaks ka Euroopa kaitseagentuuri juht.

Praeguses komisjonis on aga kaitseteemad väga tugevalt sattunud siseturuvoliniku Thierry Bretoni alla, kes on olnud pärast Ukrainas täiemahulise sõja algust suuresti hõivatud Euroopa sõjatööstuse, muuhulgas näiteks miljoni mürsu algatuse edendamisega.

Von der Leyeni ideed toetab ka tema poliitiline perekond, paremtsentristlik Euroopa Rahvapartei (EPP), mis leiab europarlamendi valimiste eelses manifestis, et Euroopa välispoliitika- ja kaitseportfell tuleks laiemalt ümber korraldada, vahendas EurActiv.

Samas praegune välispoliitika kõrge esindaja Josep Borrell suhtus ideesse kahtlevalt. “Üks asi on kaitsetööstus ja teine asi on kaitse,” vahendas EurActiv Borrelli sõnu. “Kaitse on EL-i liikmesriikide oma pädevus (…), kuid rohkem koostööd kaitsetööstuse valdkonnas oleks hea ja see on Euroopa Komisjoni pädevuses,” ütles Borrell. “Ainuüksi kaitsevaldkonna (toomine komisjoni koordineerida – toim.) on EL-i aluslepingu vastu,” lisas ta.

Portfell võib minna idapoolse riigi poliitikule

EurActiv tõi ka esile, et von der Leyeni sõnul on see veel lahtine, mis riigi esindaja selle ametikoht saab, kuid ta lisas, et on oluline, et Kesk- ja Ida-Euroopa kandidaat saaks hea portfelli.

“See on hea portfell,” ütles von der Leyen, kaitsevoliniku kohale viidates.

EurActiv mainib selles kontekstis ka Eesti peaministrit Kaja Kallast, nimetades teda tugevaks pretendendiks EL-i esidiplomaadi kohale järgmises komisjoni koosseisus. Kallas on olnud häälekas rääkimisel EL-i vajadusest koondada ressursse laskemoona tootmisel ja tarnete kiirendamiseks Ukrainasse.

Kui Euroopa Komisjoni presidendi ja kõrge välisesindaja ametite täitjad otsustab liikmesriikide liidritest koosnev Euroopa Ülemkogu, siis muude portfellide jaotuse komisjonis paneb paika komisjoni president.

Kokkuvõttes on Eesti seisukohal, et Euroopa Komisjonis kaitsevoliniku ametikoha loomine on oluline samm Euroopa Liidu ühise kaitsepoliitika tugevdamisel. See võimaldab paremat koordineerimist ja koostööd liikmesriikide vahel ning aitab tõhusamalt reageerida julgeolekuprobleemidele. Eesti toetab initsiatiivi ja näeb selles võimalust tugevdada Euroopa Liidu kaitsesuutlikkust ning aidata tagada selle liikmesriikide turvalisust. Kaitsevoliniku ametikoht aitab paremini tagada, et Euroopa Liit suudab reageerida efektiivselt erinevatele julgeolekuohtudele ja kriisidele.