Eesti pole võtnud seisukohta, kas toetab NATO uue juhina Mark Ruttet | Eesti

Eesti pole veel üheselt võtnud seisukohta, kas toetab NATO uueks peasekretäriks kandideerivat Mark Rutte’t. Kuna Rutte on Hollandi endine peaminister ja NATO tuntud liige, on tema kandidatuur tekitanud vastakaid arvamusi Eesti poliitikute seas. Mõned peavad teda sobivaks kandidaadiks, kes suudaks tugevdada Alliansi positsiooni maailmas, samas kui teised kahtlevad tema juhtimisvõimete ja valmisoleku osas võtta vastu keerulisi otsuseid rahvusvahelisel tasandil. Eesti seisukohavõtt selles küsimuses võib olla määrava tähtsusega NATO tuleviku jaoks.

Eesti pole võtnud veel seisukohta, kas toetab Hollandi peaministri kohusetäitja Mark Rutte kandidatuuri NATO peasekretäri kohale või mitte.

Mark Rutte on peamine kandidaat järgmise NATO peasekretäri kohale. Talle on toetust avaldanud üle 20 liikmesriigi, sealhulgas USA, Saksamaa, Suurbritannia ja Prantsusmaa.

Eesti pole veel Rutte toetamise osas seisukohta võtnud.

“Konsultatsioonid liitlaste vahel uue peasekretäri valimise osas veel käivad. Tegemist on konsensust vajava otsusega, mida ei saa langetada kergekäeliselt ega kiirustades ning milleni jõudmine võtab seetõttu aega. Eesti eesmärk on, et otsus uue peasekretäri nimetamiseks sünniks Washingtoni tippkohtumiseks sel suvel,” vastati välisministeeriumist ERR-i päringule.

Praeguse NATO peasekretäri Jens Stoltenbergi ametiaeg lõpeb oktoobris ning NATO liikmed soovivad leppida kokku tema järglases juba enne juulis peetavat NATO tippkohtumist.

NATO peasekretäri kohale kandideerimise vastu on varasemalt avaldanud huvi ka Eesti peaminister Kaja Kallas ja Läti välisminister Krisjanis Karins. Neljapäeval teatas Rumeenia president Klaus Iohannis, et kaalub samuti NATO peasekretäriks kandideerimist.

Rutte on olnud Hollandi peaminister alates 2010. aastast. Tema eestvedamisel lubas Holland tarnida Ukrainasse 24 sõjalennukit F-16, samuti tegeleb Holland Ukraina lendurite väljaõppega. Lisaks saatis Holland viimase kahe aasta jooksul Ukrainasse tanke, suurtükke, laskemoona ja õhutõrjesüsteeme Patriot.

Rutte miinuseks on nimetatud, et tema valitsemisajal ei suutnud Holland oma kaitsekulutusi tõsta kahe protsendini SKT-st.

Kokkuvõttes võib öelda, et Eesti pole veel võtnud seisukohta selles küsimuses, kas toetab NATO uue juhina Mark Rutte’d. Otsuse langetamine nõuab põhjalikku kaalumist ja arutelu, et tagada NATO tuleviku ja ühtsuse säilitamine. Eesti on alati olnud tugev toetaja NATO missioonidele ja liitlaste vahelisele koostööle, seega on oluline, et uus juht suudaks jätkata seda traditsiooni ja tagada alliansi võimekuse ja tulevikuplaanide järjepidevuse. Eesti seisukoht selles küsimuses võib kujuneda läbirääkimiste käigus ja koostöös teiste liitlastega.