Eesti lastekirjanik võitis Läti suurel lugemispeol auhinna | Välismaa

Eestlased olid elevil kui tunnustatud lastekirjanik Maria Metsalu võitis auhinna Läti suurel lugemispeol. Tema südamlikud ja kaasakiskuvad lood on vallutanud mitmeid südameid ning tema võit ainult kinnitab tema ainulaadset annet kirjutamises. See saavutus mitte ainult ei tee au Eesti kirjandusele, vaid ka tõstab esile lastekirjanike olulisust ja mõju noorte lugejate maailmas. Metsalu võit on tunnustus tema loovusele ja andele ning innustab kindlasti teisi Eesti kirjanikke jätkama oma kirjanduslikku teekonda.

Riias Läti rahvusraamatukogus peeti suurt lugemispidu. Kohale kutsuti ka eestlased, sest lastežürii hääletas Triinu Laane raamatu “Luukere Juhani juhtumised” üheks võitjaks.

Nutitelefoni näppimise ajastul näib lausa uskumatu, et raamatud kutsusid üle kogu Läti kohale saalitäie peresid ja sündmust kandsid otse üle mitu telekanalit. Ja kui palju need lapsed lugenud on – kõik päevajuhi küsimused said vastuse.

Lätlased pidasid lugemispidu juba 22. korda. Ja nagu ikka, eelnes peole põhjalik raamatulugemine ja -hindamine. Seekord moodustasid žürii 20 500 raamatuhuvilist alates 5-aastastest kuni kõige eakamateni välja. Kaasatud oli 780 raamatukogu ja kooli, nende seas ka 73 diasporaa keskust 28 riigis.

“Meid aitavad raamatukogutöötajad ja õpetajad. Pooled on avalikud raamatukogud ja pooled asuvad koolides,” ütles Läti rahvusraamatukogu lastekirjanduse keskuse juhataja Silvija Tretjakova.

“Poleks kunagi arvanud, et tavalised koolis seisvad luukered elavad pensionäridena nii huvitavat elu, ja et nad üldse pensionile lähevad. Raamat on kummaline ja naljakas,” kirjutas Triinu Laane “Luukere Juhani juhtumiste” kohta 10-aastane Olegs Daugavpilsist. 9+ vanuserühmas andis oma hääle just selle teose poolt ligi 1000 lugejat ja see tõi eestlastele selle grupi teise koha. Raamatu illustreeris Marja-Liisa Plats ja tõlkis Maima Grinberga.

“Mulle meeldib kirjutada nii, et sama palju kui lapsed saavad sellest loost ka emad-isad. Aitab ju lapse tuua raamatu juurde lapsevanem. Mõnikord loeb ta seda talle ette, kui laps veel lugedagi ei oska,” lausus Laan.

“Mõnes riigis otsustavad kirjastused ümber vahetada kaanepildi mõne sisupildi vastu. Või on ette tulnud, et ka on tellitud uus kaanepilt, sest see kõnetab nende publikut seal rohkem,” ütles illustraator Marja-Liisa Plats.  

Enamiku autorite looming jõuab teise riiki mõne kirjastuse kaudu, ise kirjastatakse teoseid vähem. Läti kirjastustel on hea koostöö Eesti lastekirjanduse keskusega.

“Aga – mõne aasta eest läbi viidud uuring näitas, et kuus protsenti 4. klassi lastest ei oskagi eriti lugeda. See kuus protsenti ehmatas lätlased nii ära, et otsustati riigi tasemel midagi ette võtta. Tänavu on lugemishuvi süvendamiseks eraldatud kolm miljonit eurot,” ütles kirjastuse Suur ja Väike juht Alise Nigale.

“Läti parlamendis, muide, vaetakse, kas keelata koolides nutitelefonide kasutamine üldse ära,” märkis Tretjakova.

See on suur saavutus, et Eesti lastekirjanik võitis auhinna Läti suurel lugemispeol. See näitab, et Eesti kirjandus on tuntud ja hinnatud ka välismaal. Sellised saavutused aitavad kaasa kultuuride vahelisele suhtlusele ning aitavad tutvustada Eesti kirjandust laiemalt. See auhind on tunnustus autori tööle ja talentidele ning kindlasti inspireerib teisi Eesti kirjanikke jätkama oma loomingulise tee jätkamist. See on põhjus uhkuseks meie kirjandusmaastikul ja kogu rahvale.