Eesti eurosaadikud suhtuvad erinevalt algatusse Ungarilt hääleõigus võtta | Välismaa

Tere tulemast Eesti! Eesti eurosaadikute erinevad seisukohad Ungari hääleõigusega seotud algatuse suhtes on tekitanud palju kõneainet ja arutelusid nii Eestis kui ka välismaal. See küsimus on äärmiselt oluline Euroopa Liidu terviklikkuse ja demokraatia seisukohalt ning sellel on laialdased mõjud kogu Euroopa Liidu poliitikale. Oleme silmitsi keeruka ja vastuolulise teemaga, mis pakub palju põnevaid vaateid ja arvamusi. Olukord on pingeline ja huvitav ning meie eurosaadikud on jagunenud erinevate seisukohtade vahel. Läheme sügavamale selle teemaga, et mõista paremini selle tähtsust ja tagajärgi.

Euroopa Rahvapartei (EPP) saadikurühma liige Riho Terras (Isamaa), sotsiaaldemokraat Marina Kaljurand ja Uueneva Euroopa fraktsiooni liige Andrus Ansip (Reformierakond) andsid oma allkirja soomlasest eurosaadiku Petri Sarvamaa (EPP) kirjale, milles kutsutakse Euroopa Liidu Nõukogu algatama EL-i aluslepingu artikkel 7 menetlus, mis lõppkokkuvõttes viiks Ungari hääleõiguse peatamiseni. Kirjaga ühinenud 120 saadikud heidavad Ungarile ette Euroopa Liidu väärtuste eiramist ning samas viidatakse ka Ungari peaministri Viktor Orbani tegevusele EL-i ühehäälsust nõudvate otsuste blokeerimisel.

“Me usume, et see samm on vajalik Euroopa Liidu väärtuste kaitsmiseks, mis on sätestatud Euroopa Liidu lepingus. Ungarit on korduvalt kritiseeritud õigusriigi põhimõtete hülgamise pärast ning eriti pärast Ungari tegevust detsembris toimunud Euroopa Ülemkogu otsustusprotsessi häirimisel usume, et Euroopa Parlamendil on aeg tegutseda,” öeldakse pöördumises.

Eestlastest andsid oma allkirja Terras, Kaljurand, Ansip

“Andsin enda toetuse Petri Sarvamaa algatatud petitsioonile. Tänases julgeolekuolukorras on meil vaja tagada toetus Ukrainale. Me ei saa leppida mängurluse ja väljapressimisega ning seetõttu toetasin petitsiooni,” põhjendas Terras oma otsust.

“Ma arvan, et ettepanek algatada või taas üle vaadata artikkel 7 protseduur on väga õige, sest Ungari puhul on tegemist järgmise Euroopa Liidu eesistujaga. Ja kui me tahame, et järgmine Euroopa Liidu eesistuja kannaks ikka euroopalikke väärtusi, siis selle eest tuleb ka seista,” ütles Kaljurand oma allkirja põhjenduseks.

Ansip ütles, et andis oma allkirja, kuna peab väga vajalikuks juhtida Ungari ja peaminister Orbani tähelepanu tõsistele õigusriigi puudustele ja rikkumistele Ungaris.

“Samas soovin rõhutada, et artikkel 7 menetlus on õiguslik, mitte poliitiline instrument. Lisaks on Euroopa Komisjon tunnistanud, et Ungari on täitnud kõik esitatud nõuded ja tingimused ning kui nüüd algatatakse Ungari suhtes menetlus, peab komisjon oma seisukohta vajadusel ka kohtus kaitsma,” rääkis Ansip. “Kontekst peab olema õiguslik. Praegu võib jääda mulje, et meile ei meeldi Ungari käitumine erinevatel EL-is toimunud hääletustel,” lisas ta.

Ansip viitas, et artikkel 7 protseduur on varem algatatud ka Poola suhtes, aga sellega eriti kaugele ei jõutud.

Ansip ütles, et tema hinnangul peaks olukorras, kui üks riik ei nõustu mõne otsusega, see riik lihtsalt kõrvale jätta ning minna edasi 26 riigiga. “Euroopa Liidus on erinevaid koostöövorme, mis võimaldab mõne riigi talle ebasobivast algatusest kõrvale jätta. Oleks mõistlik, et 26 riiki otsustaks omakeskis Ukraina abistamise ja eraldaks selleks mõeldud raha,” leidis Ansip.

Mikser ja Ansip kahtlevad kahe teema sidumises

Ungari valitsuse survestamist toetab ka Mikser, aga ka tema avaldas sarnaselt Ansipiga kahtlust, kas kirjas Ungarile ette heidetavat kahte teemat saab omavahel kokku siduda.

“Ehkki õigusriigi põhimõtetest taganemine siseriiklikult ja Euroopa Liidu ühtsuse torpedeerimine Ukraina abistamisel on osa ühest ja samast poliitilisest mustrist, on siiski kaheldav, kas Orbani valitsuse poliitilist vastuseisu Ukraina abistamisele saab juriidiliselt siduda õigusriigi põhimõtete järgimisega,” ütles Mikser. “Ehkki argumendid Artikkel 7.2 rakendamiseks Ungari suhtes on kaalukad, on selle kasutamine poliitiliselt ülimalt keeruline, seetõttu pean ma perspektiivikamaks ja kestlikumaks sellist lähenemist, kus komisjon ja nõukogu ei allu Ungari väljapressimisele ega tee Orbanile järeleandmisi seoses õigusriigi põhimõtete järgimisega, ent Ukraina abistamisel keskendutakse Ungari veto murdmise asemel lahendusele, mis jätab Ungari kõrvale ja laseb ülejäänud 26 liikmesriigil Ukraina toetamist vajalikus mahus jätkata ka Ungari osaluseta.”

Paet: ühehäälsuse nõue tuleb kaotada

Uueneva Euroopa fraktsiooni liige Urmas Paet (Reformierakond) ütles ERR-ile, et tema lähtekohaks on, et Euroopas on praegu kõige tõsisem tegelemist vajav probleem sõda Ukrainas ja seetõttu peaksid kõik sammud olema suunatud sellele, et aidata Ukrainal sõda võita ning mitte aidata Venemaad. “Sellest positsioonist tuleb vaadata ka Ungariga seonduvat,” märkis Paet.

Aga on arusaadav, et kui algatada Ungari suhtes, mis muuhulgas takistab ka Ukraina abistamist, talle 50 miljardi suuruse abipaketi kinnitamist blokeerides, veel mingi uus menetlus, siis see kindlasti ei aita kaasa Ukraina abistamisele, vaid annab Ungarile veel ühe instrumendi Ukraina abistamist pidurdada, tõdes Paet.

Paet kordas juba oma varasemalt korduvalt väljendatud seisukohta, et selliste olukordade ärahoidmiseks tuleks algatada hääletussüsteemi muutmine, mis välistaks taolise väljapressimise. “Tuleks kaotada ühehäälsuse nõue Euroopa Liidu välispoliitika rahvusvahelise õiguse rikkumisi ning inimõiguste kaitset puudutavates küsimustes,” leidis Paet.

Toom: sellel pole mõju

Uueneva Euroopa fraktsiooni liige Jana Toom (Keskerakond) ütles, et ei ühinenud algatusega ning tõi selle põhjendusena esile kaks argumenti.

“Esiteks on sellel kirjal tugev kampaania maik – (Euroopa Parlamendi esimehel) Roberta Metsolal pole mingisugust võimalust täita kolleeg Sarvamaa soovi,” tõdes Toom.

“Teine põhjus on see, et kolmapäeval arutab parlament Ungari kohta koostatud resolutsiooni ja ka hääletab selle üle. Seal sees on ka hääleõiguse punkt ja laiemalt artikkel 7 menetluse kohaldamine Ungari suhtes. Parlamendi resolutsioonil on kaalu kordades rohkem, kui saadikuterühma kirjal,” rõhutas Toom.

“Aga ka see ei pruugi asju mõjutada – artikkel 7 protseduuri üle otsustab EL-i Nõukogu ja nemad ei ole suutnud Ungari suhtes otsust langetada juba hea mitu aastat. Ei juhtu seda ka praegu. Enamgi veel – aasta teisel poolel on Ungari EL-i eesistujariik ja ma ei näi kusagil sündimas poliitilist konsensust seda takistada,” tõdes Toom.

Madison: Ungariga tülitsemine on kahjulik

Euroopa Parlamendi Identiteedi ja Demokraatia fraktsiooni saadik Jaak Madison (EKRE) ütles, et ei andnud pöördumisele oma allkirja.

“Põhjuseks on see, et ühe Euroopa Liidu ja NATO liikmesriigiga konflikti suurendamine ajal, kui Euroopas on käimas suurim sõda pärast Teist maailmasõda, ei ole kuidagi ratsionaalne ja juhib tähelepanu põhiprobleemilt kõrvale, milleks on Venemaa sõjaline tegevus,” selgitas Madison.

“Lisaks ei peaks Eesti esindajatel olema mingit huvi võtta mingitelt liikmesriikidelt hääleõigust, kuna järgmisel hetkel võib Eesti olla see riik, kelle hääleõigust soovivad Euroopa Liidu föderalistid ära võtta, kui neile ei ole mokkamööda Eesti poliitika,” lisas Madison.

Politico: riikide hulgas on vähe tahtmist Ungari otsustamiselt eemaldada

Euroopa Parlament arutab Ungari kohta koostatud resolutsiooni, milles on ka tema hääleõigust puudutav punkt, kolmapäeval ning hääletab seda neljapäeval.

Väljaanne Politico kirjutas sel nädalal, et 2018. aastal hääletas europarlament juba hääletas kahekolmandikulise enamusega artikkel 7 menetluse esimese etapi käivitamise poolt, kuid menetluse peavad algatama liikmesriigid selle poolt üksmeelselt hääletades, kuid sellist otsust ei ole sündinud. Seetõttu on tõenäosus, et Ungari kaotab lähitulevikus hääleõiguse, väike, märkis Politico. Mitmete EL-i juhtide sõnul on ülemkogu laua taga vähe neid, kes sooviks Ungari täielikult otsustamiselt eemaldada, kuigi nad ütlevad ka, et Orbani “illiberaalne” demokraatia läheb vastuollu ELi aluspõhimõtetega ja et tema pidevad vetod võivad liitu õõnestada seestpoolt. Tõenäolisem tulemus on segasem. Liidrid valmistuvad juba saavutama Orbániga järjekordset kompromissi eelarvereformi ja Ukraina abi heakskiitmiseks – isegi kui see tähendab talle tulevikus rohkem vetovõimalusi, ütlesid diplomaadid ja ametnikud Politicole.

Üldiselt võib öelda, et Eesti Euroopa Parlamendi saadikud suhtuvad erinevalt algatusse võtta Ungarilt hääleõigus ära. Mõned saadikud toetavad seda ideed, tuginemaks õigusriigi põhimõttele ja demokraatlikele väärtustele. Samas on ka neid, kes peavad sellist sammu liialt äärmuslikuks ja eelistaksid näha dialoogi ja kompromisse Ungari valitsusega. See küsimus pakub kindlasti pikaajalist arutelu ja võib tekitada erinevaid seisukohti nii Eesti kui ka Euroopa tasandil. Lõpliku otsuse langetamine nõuab kindlasti hoolikat kaalumist ja põhjalikku arutelu kõigi osapooltega.