Eesti 200, a political party known for its progressive values and commitment to reform, is currently facing internal tensions within its leadership. According to the party’s vice-chairmen, there are growing tensions within the party’s leadership that are threatening to undermine its unity and effectiveness. The discord within the leadership of Eesti 200 raises concerns about the party’s ability to effectively govern and deliver on its promises to the Estonian people. As the party grapples with these internal challenges, its future direction and success hang in the balance.
Eesti 200 aseesimehed Kristina Kallas ja Hendrik Johannes Terras tunnistavad, et erakonna juhatuses on sisepinged. Eelmisel nädalal lahkus erakonna juhatusest riigikogu liige Kalev Stoicescu.
Erimeelsused lahvatasid siis, kui Eesti 200 juhatusel tuli kinnitada partei eelarve. Stoicescu astus vahetult enne seda tagasi ning Züleyxa Izmailova ja Hendrik Terras eelarvet ei toetanud.
“Eelkõige käib asi selle aasta eelarvega, kus meil on olnud mõne juhatuse liikmega lahkhelid. Mina ei usu seda, et need inimesed, kes usaldust taotlesid, käituksid niimoodi, nagu on kokku lepitud ja seetõttu ma seda eelarvet ka ei toetanud,” lausus Terras.
Terras ei täpsustanud, kellest käib jutt. Eesti 200 juhatuses on kaheksa liiget pluss erakonna esimees. Juhatusest lahkunud Stoicescut asendab Tarmo Tamm. Terrase sõnul ei ole õhkkond juhatuses hea.
“Ma ütleks, et õhkkond ei ole kõige parem. Aga me saame enam-vähem hakkama, kuigi juhatuse töövõime ei ole selline, nagu see peaks olema minu hinnangul,” ütles Terras.
Pingeid juhatuses tunnistab ka Kristina Kallas.
“Jah, on küll konfliktid mõne juhatuse liikme vahel, kus valitseb usaldamatus. Aga ma näen seda tegelikult nagu tavalist organisatsioonielu, kus on erimeelsused, erimeelsustest tulenevad pinged, mis on vaja ära lahendada,” lausus ta.
Terrase sõnul oleks praegu õige aeg erakonnas tekkinud olukord läbi mõelda.
“Kõigi jaoks on oluline see, et me korra mõtleks, kuidas me siia jõudsime ja kuidas siit ilusti koos edasi minna. Praegu ma rutakalt lahendusi pakkuma ei hakka, aga ma olen kindel, et me lahenduse leiame,” lausus ta.
Kristina Kallase sõnul keskendub meedia Eesti 200-st rääkides kahe-kolme inimese vahelistele konfliktidele, samal ajal kui erakond oma eesmärke ellu viib.
“Mul on mõnikord meediat lugedes dissonants selle vahel, kuidas meil meeskond tegelikult töötab, kuidas me iseenesest toimime, kuidas meil organisatsioon toimib ja see, mis pilt meist avalikkuses ilmneb,” nentis ta.
Reformierakonna peasekretär Timo Suslov ütles, et erakonnal tuleb oma siseasjad lahendada ja Keskerakonna peasekretär Anneli Ott ütles, et Eesti 200 on ilmselt oma siseküsimustele vähe tähelepanu pööranud.
“Eesti 200 on viimasel ajal väga palju väljapoole tähelepanu pööranud. Näiteks Tallinna võimumuudatuste peale energiat kulutanud ja on tähelepanuta jätnud selle, mis toimub enda erakonna sees,” ütles Ott.
Suslov ütles, et Eesti 200 sisemised lahkhelid koalitsiooni tööd ei mõjuta. “Eks igal erakonnal on omad probleemid ja seda tulebki lahendada sees,” lausus ta.
Eesti 200 aseesimeeste hinnangul on erakonna juhatuses tekkinud pinged, mis võivad tulevikus mõjutada erakonna tegevust ja ühtsust. On oluline, et erakonna juhtkond suudaks need konfliktid lahendada ja leida ühise keele, et säilitada erakonna tugev positsioon Eesti poliitikas. See nõuab avatud ja ausat suhtlemist ning soovi teha koostööd ühise eesmärgi nimel. Loodame, et erakonna liidrid suudavad leida kompromissi ja jätkata edukat ja tulemuslikku tööd Eesti heaks.
Võib-olla tunnete huvi:
Kõigi riigiteenistujate 35-päevast puhkust seadusesse siiski ei kirjutata | Eesti
Selgus Prantsusmaa jalgpallikoondis koduseks olümpiaks | Jalgpall
Djokovic tagas Wimbledonis koha poolfinaalis | Tennis
Võrklaev soovitas Rail Balticu ettevõtte viia börsile | Majandus
Vene parlament kinnitas maksutõusud | Välismaa
Briti ja Prantsuse valimissüsteemid moonutavad tulemusi stabiilsuse nimel | Ühiskond
EM-i blogi | Kellest saab teine finalist? | Jalgpalli EM
Rein Sikk: igaüks, kes Venemaale läheb, maksku Eestile kümme eurot | Arvamus