ECB nõukogu liikme sõnum keskpanga töötajatele põhjustas skandaali | Välismaa

Tere tulemast Eestisse! Viimase aja kuum teema on olnud Euroopa Keskpanga nõukogu liikme sõnum, mis põhjustas skandaali. See sõnum tekitas palju kõneainet ja segadust keskpanga töötajate seas. Kuidas see sõnum mõjutab Eesti majandust ja pangandussektorit? Mis on selle skandaali pikaajalised tagajärjed? Kuidas see võib mõjutada Eesti inimesi? Oleme läbi elanud huvitava aja ja see skandaal on vaid üks näide sellest. Loodame, et see ei mõjuta meie riigi stabiilsust ja majanduskasvu.

Euroopa Keskpanga (ECB) kuueliikmelise nõukogu liikme Frank Eldersoni sõnum, et kliimateemadest kehva arusaama omavad inimesed ei peaks keskpangas töötama, põhjustas skandaali. Töötajad süüdistavad Eldersonit teisitimõtlejate mahasurumises ning vaatlejate sõnul võib ainupühendumus EL-i kliimapoliitikale minna vastuollu teiste ECB põhikirjaliste eesmärkidega.

“Miks me peaksime tahtma palkama inimesi, keda me peame ümberprogrammeerima? Sest nad tulevad parimatest ülikoolidest, kuid nad ikka ei oska hääldada sõna “kliima”,” ütles kohtumisel alluvatega Elderson.

ECB tähtis ametnik lisas, et ta “ei taha enam selliseid inimesi”. Eldersoni sõnul peaks igaüht, kes juba töötab keskpangas, ümber õpetama. Samas lisas ta, et tegemist pole ähvardusega.

Euroopa Keskpanga juht Christine Lagarde kinnitas esinedes Euroopa Parlamendis, et ta toetab oma kolleegi, kuid samas väärtustab ta mitmekesisust ECB-s.

“Kõik tavalised mitmekesisuse määratlused, aga lisaks ka ideede mitmekesisus ja tausta mitmekesisus, ning ma arvan, et me parandame oma tööd selle põhjal,” lisas Lagarde.

ECB sees ja EL-i poliitikute seas toimuvad praegu arutelud selle üle, kuivõrd peaksid keskpanga poliitikad olema suunatud rohepöörde elluviimisele või keskpank peaks ennekõike seadma esikohale oma põhikirjalist hinnastabiilsuse hoidmise eesmärki.

“Keskpankade roheliseks muutmise arutelu on muutunud nii polariseerituks, et kriitilist debatti pole võimalik pidada. Kui teie julgete kritiseerima, süüdistatakse teid kiiresti kliimavastasuses. Olen isiklikult kogenud seda rohkem kui üks kord,” ütles Politicole Bocconi Ülikooli Euroopa Poliitikakujunduse Instituudi direktor Daniel Gros.

ECB vastas Politico päringule, et ECB töötajad peavad aru saama asjaolust, et kliima- ja keskkonnariskid mõjutavad panga rahapoliitikat ja pangandussektori üle järelevalve teostamise mandaati.

Keskpank on varem öelnud, et see on juriidiliselt kohustatud panustama kliimamuutuste vastasesse võitlusse, viidates formaalselt sätestatud teisele põhikirjalisele eesmärgile, mille järgi peab ECB toetama EL-i üldist majanduspoliitikat seni, kuni see ei lähe vastuollu hinnastabiilsuse hoidmisega.

Üks anonüümseks jääda soovinud endine kõrge ECB ametnik on väljendanud aga muret ECB kasvava kliimafookuse pärast.

“ECB esmane eesmärk on hinnastabiilsuse hoidmine, ning seejärel EL-i majanduspoliitika toetamine. See hõlmab kliimamuutust, kuid samuti ka teisi eesmärke nagu tööhõive ja kasv, millega kaasnevad kompromissid. Rääkides ainult kliimamuutustest kõigi teiste [eesmärkide] arvelt tekitatakse aina kasvavat ECB legitiimsuse probleemi,” ütles ta.

Kokkuvõtteks võib öelda, et Euroopa Keskpanga nõukogu liikme sõnum keskpanga töötajatele tekitas Eestis suure skandaali. See äratas palju pahameelt ja kriitikat nii avalikkuses kui ka poliitilistes ringkondades. Kriitikud näevad selles väljaütlemises probleemi ja rõhutavad, et selline käitumine on ebasobiv ja kahjustab Eesti mainet rahvusvahelisel tasandil. Samas on oluline, et sellistest juhtumitest õpitaks ning tulevikus oleks jätkuvalt tähtis tagada professionaalne suhtumine ja lugupidav käitumine kõigi institutsioonide sees.