CNN: Avdijivka läks venelastele kalliks maksma | Välismaa

“Tere tulemast Eestisse! Täna räägime uudiseid CNN-i vahendusel. Avdiivka on linn Ida-Ukrainas, mis on sattunud vene-vastaste jõudude rünnaku alla. Linn on kalliks maksma läinud ja inimesed kannatavad. See uudis on tähtis mitte ainult Ukraina jaoks, vaid kogu maailma jaoks. Läheme sügavamale teemasse ja uurime, mis täpsemalt Avdiivkas toimub ja kuidas see võib mõjutada Eestit. Jääge meiega ja olge kursis selle olulise teemaga!”

Oluline 19. veebruaril kell 5.55:

– ISW: lääne abi viibimine võimaldas Venemaal alustada pealetungi kolmel suunal korraga;

– CNN: Avdijivka läks venelastele kalliks maksma;

– Ukraina on veel mitme riigiga julgeolekugarantiides kokku leppinud. 

ISW: lääne abi viibimine võimaldas Venemaal alustada pealetungi kolmel suunal korraga

Mõttekoja ISW sõnul võimaldab lääneriikide Ukrainale mõeldud sõjaabi viibimine Venemaal korraldada pealetungi korraga mitmel rindejoone suunal.

Analüütikute sõnul ründavad Vene väed Ukrainas aktiivselt kolmel suunal: Kupjanski ja Lõmani suunal Luhanski ja Harkivi oblasti administratiivpiiri lähedal, Avdijivka suunal ning Zaporižžja oblastis Robotõne suunal.

ISW ütleb, et just lääne relvaabi viibimine muutis Ukrainale raskemaks Avdijivika kaitsmist. Konkreetselt on Ukrainal suurim puudus laskemoonast ja õhutõrjesüsteemidest.

Lääneriikide osutatud varustuse nappus ning kartus, et USA lõpetab sõjaabi osutamise, sundis Ukrainat jagama olemasolevat varustust ühtlaselt kõikide rindejoone lõikude vahel. See aga innustas Venemaad korraldama piiratud pealetunge mujal peale Avdijivka. Konkreetselt käib jutt Kupjanski ja Lõmani suunast, kus Vene väed on rünnanud alates jaanuari algusest. Viimase 48 tunni jooksul hakkasid Vene väed aktiivselt ründama ka Zaporižžja oblastis Robotõne suunal.

ISW analüütikute sõnul võib Vene pealetung segada Ukraina püüdlusi ette valmistada isikkoosseisu ja sõjatehnikat oma võimalikuks vastupealetungiks.

Mõttekoda ütleb, et Ukraina kannatab, kui see püsib ainult kaitsepositsioonis 2024. aasta lõpuni, kuigi sellist tegutsemisviisi soovitavad Ukrainale mõned lääneriigid.

Samas hindab mõttekoda, et kevade saabumine ning juba lubatud sõjaabi jõudmine Ukrainasse tuleval sügisel tähendab seda, et Vene pealetung võib mõne aja pärast aeglustuda.

ISW analüütikute sõnul suudab Ukraina rajada uued kaitseliinid Avdijivkast läänes, mis viib tõenäoliselt Vene pealetungi kulmineerumiseni sel suunal.

Siiski ütlevad ISW analüütikud, et Euroopa sõjaabi suurendamine Ukrainale on hädavajalik, kuid sellest ei piisa rinde stabiliseerimiseks. Kui USA peaks sõjaabi osutamise lõpetama, ei suuda Euroopa riigid korvata kriitilise tähtsusega sõjalise varustuse tekkivat puudujääki, eriti õhutõrjesüsteemide puhul nagu raketid Patriot.

CNN: Avdijivka läks venelastele kalliks maksma

Avdijivka läks venelastele väga kalliks maksma nii elavjõu ja ka varustuse osas, kuid sellest lahingust saab teha Ukraina armee jaoks mitmeid olulisi järeldusi, hindas pühapäeval telekanal CNN, mida vahendas uudisteagentuur UNIAN.

Telekanali ajakirjanikud tsiteerisid ühtlasi Ukraina presidendi Volodõmõr Zelenski Müncheni julgeolekukonverentsil peetud kõnet, kus Avdijivkast rääkides tõi riigipea välja Venemaa õhurünnakud. Sellega seoses kutsus president liitlasi üles Ukraina õhutõrjevõimekuste tõhustamisele. 

CNN tõi välja, et Ukraina relvajõudude teine oluline probleem õhutõrje järel on krooniline suurtükimürskude ja muu laskemoona nappus. See on osaliselt tingitud Ühendriikide sõjalise abi puudumisest, mis on USA kongressis kinni poliitiliste sisevaidluste tõttu.

Vene väed alustasid mitut rünnakut hiljuti  Ukrainas hõivatud Avdijivkast läänes, et saavutada suuremaid edusamme lahinguväljal, teatas pühapäeval Ukraina relvajõudude kõneisik.

Seistes silmitsi elavjõu ja laskemoona nappusega olid Ukraina üksused sunnitud taanduma Donetskis asuvast tööstuskeskusest, andes Moskvale esimese suurema territoriaalse võidu alates 2023. aasta maist.

Aasta algusest kuni 16. veebruarini küündisid Venemaa okupatsioonivägede kaotused Tauria operatiiv-strateegilise väerühma vastutusalas enam kui 20 500 sõdurini, vahendas UNIAN varem päeval Tauria kõneisiku Dmõtro Lõhhovõi sõnu. 

“Venelaste kaotused Avdijivka suunal on kolossaalsed. Tegime kolleegidega arvutusi ja vaatasime üle arhiivid alates aasta algusest. Need ei puuduta üksnes Avdijivka suunda, vaid vaenlase üldisi kaotusi kogu operatiiv-strateegilise väerühma Hortõtsja (Tauria) operatsioonialas – see tähendab Avdijivkast kuni väerühma Odessa vastutusalani Dnipropetrovski oblastis. Kuid lõviosa sellest hulgast langeb just Avdijivka suunale,” ütles ta.

Seega on vaenlase kaotused 1. jaanuarist 16. veebruarini kaasa arvatud: 20 607 inimest, 201 tanki, 492 soomukit. Lõhhovõi sõnul täitis Avdijivka sellega oma missiooni Venemaa reservi kärpimisel. 

Ukraina on veel mitme riigiga julgeolekugarantiides kokku leppinud

Ukraina on veel mitme riigiga julgeolekugarantiides kokku leppinud, teatas pühapäeval president Volodõmõr Zelenski, kelle sõnu vahendas uudisteagentuur UNIAN.

“Meil on kolm lepingut. Täna oli meil vestlus veel mitme riigi esindajatega, kellega oleme julgeolekugarantiides kokku leppinud. Täpsustasime isegi mõningaid nüansse, kus oli küsimusi või lahkarvamusi,” rääkis president.

President märkis, et töö käib ka Ukraina ja Ühendriikide vahelise julgeolekuleppe kallal.

“Läbirääkimistel on olnud juba kaks etappi. Näen selles juba lähitulevikus positiivset,” lisas president, kes märkis samas, et ei lepingut alternatiiviks USA abile.

Valge Maja pressiesindaja John Kirby ütles nädalalõpul, et Ukraina vajab usaldusväärseid julgeolekugarantiisid, sest sealsed inimesed jäävad kartma Venemaa kallaletungi ka pärast sõda.

Usutluses Poola väljaandele Interia lisas ta, et enne selle sõja lõppu ei saa mõelda Ukraina liikmeks saamisele sõjalises liidus NATO.

“Loomulikult usume, et tulevikus on Ukraina NATO liige. Palju on veel teha. Peame mõtlema, millised julgeolekutagatisi anda Ukrainale kaitsepartnerluse raames,” rõhutas Kirby.

Valge maja esindaja sõnul on Ukrainal, olenemata tänase sõja ajast ja tulemusest, agressorriigiga pikk piir.

“Ukrainlastel on õigus seda karta. Seetõttu tuleb kõik korraldada nii, et ukrainlased saaksid end pikas vaates kaitsta selle võimaliku endiselt olemas oleva Venemaa ohu eest,” selgitas ametnik.

Kirby märkis, et Ukraina peab sõjalise liiduga ühinemiseks töötama reformide kallal ja Kiiev teab seda.

Overall, the situation in Avdiivka is a grim reminder of the ongoing conflict between Ukraine and Russia. The toll on the civilians and infrastructure in the region is devastating, and the international community must continue to support efforts to find a peaceful resolution. The report from CNN serves as a reminder of the human cost of this conflict, and it is important for Estonia and other countries to continue to monitor the situation and offer assistance to those affected. The people of Avdiivka deserve peace and stability, and it is crucial for the international community to work towards that goal.