Climacash lõpetas ettevõtetele süsinikukrediidi pakkumise | Majandus

Tere tulemast! Viimaste uudiste kohaselt on Climacash otsustanud lõpetada ettevõtetele süsinikukrediidi pakkumise. See on oluline samm võitluses kliimamuutuste vastu ning mõjutab oluliselt Eesti ettevõtteid. Süsinikukrediitidega kauplemine on olnud oluline osa keskkonnasäästlikkuse edendamisel, kuid nüüd peavad ettevõtted otsima uusi viise oma süsinikujalajälje vähendamiseks. See muudatus sunnib ettevõtteid otsima uuenduslikke ja keskkonnasõbralikke lahendusi, mis võivad viia uute võimalusteni majanduses ja keskkonnakaitse valdkonnas.

2022. aasta märtsis asutatud Climacheck kirjeldas oma äriideed nii, et nad viivad kokku kaks osapoolt: tavainimese, kellel pole motivatsiooni olla loodussõbralik, sest see on liiga kallis, ja vastutustundlikud ettevõtted, kellel pole veel võimalik olla täiesti kliimaneutraalne.

Ettevõte, mille omanikud on endine ajakirjanik Erik Moora, IT-asjatundja Linnar Viik ja OECD juhtivanalüütik Klas Klaas, on aga nüüdseks otsustanud, et enam nad ettevõtetele süsinikukrediiti ehk võimalust raha eest oma saastamist kompenseerida ei paku.

“See tähendab, et peatasime skeemi, mille jaoks tegime esialgse veebirakenduse ja piloodina võtsime platvormile ka väikese hulga kasutajaid,” selgitas Moora ERR-ile.

Põhjuseid selliseks otsuseks oli tema sõnul mitu, üks neist see, et raha eest kaubeldavad süsinikukrediidid, mis on tuntud ka kui offset, on küsitav kliima- ja keskkonnalahendus.

“See on suur globaalne turg, sellel on oma mõte täiesti olemas, eriti kaugemas tulevikus, ent praktikas on valdav enamus seal pakutavates süsinikukrediitidest osutunud keskkonna vaatest väärtusetuks. Seda isegi juhul, kui neid on taganud hinnatud verifitseerijad. Seda on kahjuks näidanud paljud viimastel aastatel tehtud uuringud,” lausus Moora.

Lisaks ei ole Eesti, aga ka teiste riikide ettevõtetel tema sõnul praegu mõistlik tegeleda süsinikukrediidi ostmisega – oluline on, et esmalt tehtaks kõik võimalik, et oma keskkonnajalajälge päriselt vähendada.

“Selleks on laialdased võimalused, millest ettevõtted  ei ole sageli isegi teadlikud. Esmalt tuleb teha sammud üks, kaks ja kolm ehk vähendada oma jalajälg miinimumini – mõõtes, hinnates, aru andes, ambitsioonikaid eesmärke püstitades, jätkusuutlikkuse nõuet enda juhtimissüsteemi osaks tehes. Ja alles seejärel, kui kõik võimalik on tehtud, võiks rääkida jäägi, nii-öelda “viimase miili” heastamisest, rahastades hästi valitud algatusi, mis päriselt keskkonnale kasu toovad,” selgitas Moora.

Kolmanda põhjusena, miks Climacash esialgsest äriplaanist loobus, tõi ta välja asjaolu, et süsinikukrediit on midagi väärt, kui selle abil rahastatav keskkonnasõbralik tegevus on lisanduv ehk teisisõnu, seda rohetegu ei juhtuks, kui poleks konkreetset süsinikukrediidi raha. Paraku on kogu maailmas käimas ülikiire roherevolutsioon, kus puhtaid tehnoloogiaid, praktikaid ja põhimõtteid rakendatakse väga kiiresti ka ilma igasuguste süsinikukrediidita.

“Sellises olukorras on järjest raskem väita, et konkreetne keskkonnasõbralik lahendus poleks muidu sündinud,” ütles Moora. “Tarbijate ootused, rohetehnoloogiate paremus ja majanduslik tasuvus, ettevõtete ja inimeste hoolimine oma tulevikust teevad töö ära. Süsinikukaubanduse sinna külge pookimine võib olla mõnel harval juhul keskkonnakaitseliselt põhjendatud, ent enamasti mitte.”

Moora sõnul usuvad nad jätkuvalt, et keskkonnahoidlik käitumine on vaja muuta kõigile võimalikult lihtsaks ja tasuvaks ning soovivad tulevikus pakkuda ettevõtetele, asutustele projekte, kus nad saavad koos oma töötajate ja klientidega oma jalajälge mõõta ja üheskoos oma kogukonnaga seda vähendada. Seda ei tee nad aga süsinikuga kaubeldes.

Toetusest enamik jäi kasutamata

Eelmise aasta märtsis otsustas EAS-i ja Kredexi ühendasutus EISA toetada Climacashi 113 000 euroga. EISA kommunikatsioonispetsialist Egert Puhm ütles, et ettevõttele on sellest välja makstud 7420 eurot.

“Hetkel suhtleme ettevõttega projekti lõpetamise osas ning tagasinõude ulatus selgub menetluse käigus,” sõnas Puhm.

Moora sõnul tahtsid nad taotletud 113 000 euroga oma platvormi välja ehitada ja turuleminekut testida, kuid otsustasid siiski projekti varases faasis eraldatud raha mitte kergekäeliselt kasutusele võtta.

“Kasutanud oleme sellest väikest osa, 7700 eurot sihtotstarbeliselt testversiooni arendamiseks. Oleme arvestanud, et vajadusel maksame sellegi osa tagasi ja oleme sellest ka EAS-i juba teavitanud,” sõnas ta.

Väliste investorite raha ei ole Climacash Moora kinnitusel kaasanud, ehkki nad tegid selle kohta turu-uuringu, kus tuvastasid, et pärast Ukraina sõja algust ja kõrgemate intressimäärade tulekut läks alustavate iduettevõtete rahastamine varasemast märksa keerulisemaks. Tegelikult pole ettevõte aga seni rahastust tõsiselt taotlenud, vaid finantseeris tegevust vanamoodsalt asutajate omavahenditest. 

Uue ettevõtte Climacheck loomist põhjendas Moora sellega, et paljude ettevõtetega suheldes ilmnes nende esimene vajadus: saada ette pilt, milline on nende keskkonnamõju tegelikult ja mida annab ära teha, et seda päriselt vähendada.

“Samuti sai selgeks, et üha kasvav koormus oma keskkonnamõju mõõtmisel, toodete ja kaupade elukaare jalajälje mõõtmisel ja raporteerimisel ja auditeerimisel on ettevõtetele tõsine ja keeruline väljakutse. Nii lõimegi konsultatsiooniettevõtte ClimaCheck, mis Eesti ettevõtetel sellega toime tulla aitab,” lausus Moora.

Climacashi asutajate seas oli ka praegune kliimaministeeriumi kantsler Keit Kasemets, kuid kantsleriks saamisel loobus ta osalusest, et vältida huvide konflikti.

2022. aasta majandusaasta aruande kohaselt oli Climacashi käive esimesel tegutsemisaastal 21 013 eurot ja kasumisse jäädi 2702 euroga.

Kokkuvõttes tähendab Climacashi otsus lõpetada süsinikukrediidi pakkumine ettevõtetele, et Eesti ettevõtted peavad otsima alternatiivseid viise oma süsinikuheite vähendamiseks. Kuigi see võib esialgu tunduda väljakutsena, annab see ka võimaluse leida uuenduslikke lahendusi ja investeerida rohelisematesse tehnoloogiatesse. Lisaks peaks see panema ettevõtted ja valitsuse rohkem keskenduma süsinikukrediidi regulatsioonide ja heitkoguste vähendamise strateegiate üle läbirääkimistele, et tagada jätkusuutlik areng ja keskkonnasõbralikum tulevik.