Bulgaaria valitsuses kasvavad pinged võivad aidata venemeelseid populiste | Välismaa

Tere tulemast Eestisse! Viimane uudis Bulgaaria valitsuse pingetest on tekitanud suurt huvi nii kodu- kui välismaal. Kasvavad pinged võivad avada uksi venemeelsele populismile, mis omakorda võib mõjutada mitte ainult Bulgaariat, vaid ka kogu Euroopat. See teema on aktuaalne ja huvitav ning pakub palju arutelumaterjali. Olge valmis süvitsi uurima ja avastama seda keerukat poliitilist maastikku ning selle võimalikke mõjusid kogu Euroopa jaoks. Loodame, et see toob kaasa viljakaid arutelusid ja uusi perspektiive!

Bulgaaria valitsuse koalitsioonilepingu järgi peaksid liberaalne peaminister Nikolay Denkov ja paremtsentristlik välisminister Mariya Gabriel vähemata omavahel ametikohad 6. märtsil. Nüüd aga nõuab Gabrieli erakond GERB endale nii peaministri- kui välisministrikohta korraga. Vaidlus võib põhjustada erakorralisi valimisi, millel kasvataks toetust enim Ühtse Venemaaga koostööd tegev erakond Vazrazhdane.

Pärast seda, kui kahe aasta jooksul toimusid Bulgaarias erakorralised parlamendivalimised viis korda järjest, leppisid 2023. aasta juuni alguses GERB ja selle suurim rivaal liberaalne erakond PP ühise koalitsiooni moodustamises.

Kokkuleppe kohaselt peaksid pea- ja välisministri kohad vahetuma iga üheksa kuu tagant, seega 6. märtsil peaks Denkovist saama välisminister ja Gabrielist peaminister.

Nüüd aga nõuab endisest eurovolinikust Gabriel, et tema erakond saaks endale mõlema ametikoha, kirjutab Financial Times.

“Bulgaaria on kriitilisel hetkel. See pole ainult peaministri isiku küsimus, vaid ka neli aastat poliitilist ebastabiilsust tulevikus. Palju on kaalul nüüd idatiiva julgeolekule,” ütles Bulgaaria endine peaminister ja PP kaasjuht Kiril Petkov.

Bulgaaria on lubanud saata Ukrainasse 100 jalaväe lahingumasinat, kuid pole seda veel teinud. PP ja GERB on peamised Bulgaaria poliitilised jõud, mis toetavad Ukraina abistamist, samas kui opositsioonilised parempopulistid erakonnast Taassünd (Vazrazhdane) ja sotsialistid (BSP) on korduvalt hääletanud Ukrainale sõjaabi saatmise vastu.

Lisaks soovib Bulgaaria üle minna eurole niipea kui võimalik, soovitavalt järgmise aasta alguses. Bulgaarias tuntakse muret ka Vene luurajate aktiivsuse pärast, keda süüdistatakse Bulgaaria laskemoonatehastes toimunud plahvatustes.

“Teemad, millega tuleb tegelda, on seotud Vene mõju edasise eemaldamisega. Kui see õnnestub, saame [lääne] kaitsealliansi süsteemseks liikmeks. Kui mitte, võivad üleminekuvalitsused ja erakorralised valimised tõugata meid tagasi Vene mõjusfääri. Putin teab seda selgelt, seega püüab ta teha kõike, mida ta saab, meie destabiliseerimiseks,” lisas Petkov.

Viimastes küsitlustes on tõusnud Vazrazhdane kolmandale kohale, mis võimaldab neil pretendeerida neljale kohale Euroopa Parlamendis Bulgaariale mõeldud 17-st. Samuti võib see kasvada veelgi, kui riigis leiaks aset erakorralised valimised, kirjutab Euractiv.

Jaanuaris külastas Vazrazhdane Bulgaaria parlamendisaadikutest koosnenud delegatsioon Moskvas Vene võimupartei Ühtse Venemaa eestvedamisel korraldatud konverentsi, mis kandis nimetust “Riikide Vabaduse Eest”.

PP poliitikud kritiseerisid Vazrazhdane Moskva-visiiti.

Sel nädalal teatas Vazrazhdane Euroopa Parlamendi Identiteedi ja Demokraatia (ID) fraktsiooniga liitumise kavatsuse kohta pärast Euroopa Parlamendi valimisi. ID fraktsiooni kuuluvad näiteks Alternatiiv Saksamaale (AfD), Itaalia erakond Liiga ja Prantsuse poliitiku Marine Le Peni partei.

Kokkuvõttes võib öelda, et Bulgaaria valitsusevahelised pinged võivad tõepoolest aidata kaasa venemeelsete populistide tõusule. Sisekonfliktid ja poliitiline ebastabiilsus avavad uksed venemeelsetele jõududele, kes võivad ära kasutada olukorda ja koguda toetust. See võib omakorda mõjutada Bulgaaria välispoliitikat ning suhteid naaberriigiga, eriti Venemaaga. Seega tuleb olla valvel ja jälgida olukorda, et tagada stabiilsus ja kindlustada riigi suveräänsus.