Bulgaaria andis välja kuue Vene luuraja Euroopa vahistamismääruse | Välismaa

Tere tulemast! Viimase kuue Vene luuraja väljaandmine Euroopa vahistamismääruse alusel on tõstatanud palju küsimusi ja tõstatanud pinged Bulgaaria ja Venemaa vahel. See pole mitte ainult kahe riigi vaheline konflikt, vaid ka laiema geopoliitilise mõju küsimus kogu Euroopas. Kuidas see olukord mõjutab Eestit ja teisi Balti riike? Mis on selle sündmuse tagamaad ja millised võivad olla selle tulemused? Jääge meiega ja saate teada viimased arengud selles pingelises olukorras.

Bulgaaria prokuratuur andis teisipäeval välja määruse kuue Vene luuraja vahistamiseks, keda kahtlustatakse terroristlikes rünnakutes Bulgaaria kaitsetööstuse tehaste ja ladude vastu.

Bulgaaria võimud on uurinud rünnakuid, mis algasid juba 2011. aastal. Toona leidis aset plahvatus EMCO laskemoonatehases, mis eksportis laskemoona Gruusiasse.

“Juurdluse käigus selgus, et kuus Vene kodanikku sisenes Bulgaariasse võltsitud dokumentide alusel. Nad osalesid relvi tootva kommertsettevõtte toodangu õhkimises,” teatas teisipäeval Bulgaaria prokuratuur.

Kohus on juba kiitnud vahistamismäärused heaks. Kahtlusaluste nimed pole veel avalikustatud.

Euractivi allika sõnul leiti plahvatuspaikadest Venemaal toodetud lõhkeainete jälgi. Kokku leidis alates 2011. aastast aset üheksa sellist plahvatust Bulgaaria kaitsetööstuse ettevõtete ladudes ja tehastes.

Üheksast juhtumist viis on Bulgaaria prokuratuuri uurimise all. Kolm uuritavat plahvatust toimus EMCO-le kuuluvates tehastes ja ladudes ning veel kaks leidis aset Bulgaaria riigile kuuluvates tehastes Sopoti ja Kazanlaki linnades.

Viimane plahvatus toimus 2023. aasta 25. juunil ühes EMCO laos.

Bulgaaria kaitsetööstus toodab nõukogude standardile vastavat laskemoona, mida eksporditakse muuhulgas Gruusiasse ja Ukrainasse. Kokku eksportis Sofia Ukrainale viimase kahe aasta jooksul üle 2,5 miljardi euro väärtuses relvi.

2022. aastal toimusid plahvatused Bulgaaria kuulsale kaitsetöösturile Emilian Gebrevile kuuluvates ladudes. Tõendid viitavad, et plahvatuste põhjuseks oli sabotaaž.

Gebrev ise elas üle atentaadikatse 2016. aastal, kui ta püüti mürgitada närvimürk Novitšokiga sarnase ainega. Bulgaaria prokuratuur süüdistas mürgitamiskatses kolm Vene sõjaväeluurajat, kellest üks on tagaotsitav ka Ühendkuningriigis seoses Sergei Skripali ja tema tütre mürgitamisega 2018. aastal.

Gebrevile kuuluv EMCO ekspordib relvi Ukrainasse ja Gruusiasse.

In conclusion, the decision by Bulgaria to issue a European arrest warrant for six Russian intelligence officers demonstrates a strong stance against espionage activities in Europe. This move sends a clear message that such activities will not be tolerated and that there will be consequences for those involved. It also highlights the need for continued vigilance and cooperation among European countries to address security threats. Estonia stands in support of Bulgaria’s decision and emphasizes the importance of upholding the rule of law and protecting national security in the face of such threats.