Budanov kutsus Kanadat andma Ukrainale CRV7 rakette | Välismaa

Tere tulemast Eestisse! Täna kavatseme arutleda olulisel teemal, mis mõjutab mitte ainult Ukrainat, vaid ka rahvusvahelist kogukonda tervikuna. Budanov on kutsunud Kanadat andma Ukrainale CRV7 rakette ning see on tekitanud palju arutelu ja vastuolusid. Üks osapool toetab relvaabi andmist Ukrainale, et aidata neil kaitsta end Venemaa rünnakute eest, samas kui teised on mures konflikti eskaleerumise pärast. See teema on väga oluline ja pakub sügavamat arutelu sõjast, rahust ja rahvusvahelisest poliitikast. Loodame, et meie vestlus pakub teile uusi perspektiive ja mõtteid selle keerulise olukorra kohta.

Oluline teisipäeval, 6. veebruaril kell 5.19:

– ISW: Kremli Ukraina tükeldamise retoorika on suunatud lääne ühiskondade mõjutamiseks;

– Ukrainas töötab õhuhäire;

– Venemaa raketirünnak tabas Harkivi oblastis hotelli;

– Ukraina president külastas kolme oblastit;

– Kreeka eitas kuulujutte S-300 tarnimisest Ukrainale;

– Budanov kutsus Kanadat andma Ukrainale CRV7 rakette.

ISW: Kremli Ukraina tükeldamise retoorika on suunatud lääne ühiskondade mõjutamiseks

Mõttekoda ISW kirjutab oma igapäevases sõjaülevaates, et Vene võimud hakkasid viimastel nädalatel jälle rääkima Ukraina tükeldamisest. Näiteks kirjutas 5. veebruaril Venemaa julgeolekunõukogu aseesimees Dmitri Medvedev, et Euroopa plaan ehitada uued rongiühendused Lviviga viitab, justkui Lvivist saaks tulevikus uus Ukraina pealinn ning Ukrainale jääbki ainult Lvivi oblast.

ISW märgib, et Medvedevi vandenõuteoorial puudub mingi alus, kuid on märkimisväärne, et Medvedev postitas oma sõnumi inglise, mitte vene keeles. See viitab mõttekoja sõnul, et Ukraina tükeldamise sõnumi sihtgrupiks on just lääneriikide elanikud.

Mõttekoja sõnul on Medvedevi postitused osa laiemast Vene infooperatsiooniks, mis seisneb Ukraina esitlemises kunstlikult loodud riigina lääneriikide elanikele. Operatsiooni eesmärk on vähendada lääneriikide ühiskondade sõjalist toetust Ukrainale ning normaliseerida lääneriikides arutelusid Ukraina okupeeritud alade Venemaa poolt annekteerimise ametlikuks tunnustamiseks sõja lõpetamise nimel.

Ühtlasi märgivad analüütikud, et Venemaa president Vladimir Putin ja teised Vene ametnikud on viimasel ajal uuesti hakanud aktiivselt levitama narratiivi, mille järgi olevat sissetung Ukrainasse õigustatud imperialistlik vallutus. Ka sellegi narratiivi eesmärk on püüda lääneriikide parempopulistlike parteide tähelepanu, kirjutab ISW.

ISW arvab, et Putin soovib siiamaale saavutada oma algseid sõjalisi eesmärke, mis seisneksid Ukraina ja lääneriikide täielikus kaotuses.

Ukrainas töötab õhuhäire

Ukraina õhuvägi teatas kella nelja paiku varahommikul, et Ida- ja Kirde-Ukrainas on õhurünnaku oht. Põhjuseks on Vene sõjaväelennukite aktiivsus.

Õhuhäire töötab Harkivi ja Donetski oblastis.

Varem öösel teostas Venemaa raketirünnaku Harkivi oblastile, mille tagajärjel hävis hotell.

Venemaa raketirünnak tabas Harkivi oblastis hotelli

Vene okupatsiooniarmee korraldas ööl vastu teisipäeva Harkivi oblastile raketirünnaku, mis tabas viimastel andmetel muu hulgas hotelli, teatas uudisteagentuur UNIAN.

Kell 02.05 kuulutati oblastis välja õhuhäire.

Vahepeal kutsus Harkivi sõjaväevalitsus piirkonna elanikke varjenditesse jääma.

Harkivi sõjaväeadministratsiooni juht Oleh Sinehubov täpsustas hiljem, et rünnaku tagajärjel Zolotševile hävis kolmekorruseline hotell, mille rusude alla jäi kardetavasti inimene.

Kaks naist ja üks mees õnnestus juba päästa.

Ukraina president külastas kolme oblastit

Ukraina president Volodõmõr Zelenski külastas esmaspäeval kolme oblastit, kus igal pool olid põhiteemadeks elektroonilise sõjapidamise ja õhutõrje tugevdamine, edastas uudisteagentuur UNIAN.

Reisi tulemustest rääkis president õhtuses videopöördumises.

“Täna oli meie tööpäev kolmes oblastis ehk Dnipropetrovskis, Kropõvnõtskõis ja Tšerkassõs. Kõikjal oli põhiteemadeks elektroonilise sõjapidamise ja õhutõrje tugevdamine. Sellel teemal oli täna mitmeid olulisi vestlusi,” rääkis riigipea.

Kropõvnõtskõis pidas president ühtlasi julgeolekunõupidamise valitseva olukorra üle ja osales Tšerkassõs kohalike ja piirkondlike omavalitsuste kongressi piirkondlikul koosolekul. 

“Kohtumiste sisu puudutas olukorda ka teistes valdkondades peale julgeoleku ja meie majanduse kriitilistes sektorites. Muu hulgas kvaliteetse ja stabiilse veevarustuse tagamist, uraanikaevanduste tööd ja töötajate kaitset. Olen tänulik kõigile piirkonnas, kes abistavad kindlustuste rajamist eesliinil,” ütles riigipea.

“Arutasime ka majandusolukorda, et riik peaks toetama Ukraina tööstuse taastamist. Samuti on vaja luua ettevõtjatele maksimaalsed võimalused töötada majanduskasvu ja töökohtade loomise nimel,” jätkas president.

Zelenski teatas pühapäeval, et külastas lõunarindel Robotõne küla, mille ukrainlased võtsid Vene väelt tagasi mullu suvel, kuid mida vaenlane nüüd taas ägedalt ründab. Facebooki postitatud videol võis näha, kuidas mundris president kohtus sõduritega pimedas ruumis, mis nägi välja nagu maa-alune kelder.

Zelenski sattus pühapäeval Robotõnes plahvatustele suhteliselt lähedale, ütles hiljem riigipea pressiesindaja.

“See on Robotõne ja seal toimub aktiivne vaenutegevus. Nii et plahvatused toimusid suhteliselt lähedal,” kinnitas presidendi pressiesindaja Serhi Nõkõforov.

“Aga ma ei dramatiseeriks olukorda,” lisas kõneisik.

Kreeka eitas kuulujutte S-300 tarnimisest Ukrainale

Kreeka eitab kategooriliselt kuulujutte otsuse kohta tarnida Ukrainale rakette S-300, vahendas esmaspäeval väljaande Newsbeasti artiklit uudisteagentuur UNIAN.

Kreeka valitsuse pressiesindaja Pavlos Marinakis nimetas briifingul teateid selliste tarnete kohta valeuudisteks.

Marinakis rõhutas, et riik ei kavatse oma kaitsevõimega riskida.

“Valeinformatsioonil peab olema piir. Eriti kui see puudutab riigi huve ja rahvusvahelist mainet. Sellist asja ei ole ja ma eitan seda kategooriliselt. See ei olnud isegi kavatsus, et Kreeka riskiks riigi kaitsekilbiga,” ütles kõneisik.

Budanov kutsus Kanadat andma Ukrainale CRV7 rakette

Ukraina kaitseministeeriumi luurepeavalitsuse (GRU) juht kindralleitnant Kõrõlo Budanov kutsus esmaspäeval Kanadat Ukrainale üle andma kasutuselt kõrvaldatud raketid CRV7, mille nad kavatsevad utiliseerida, vahendas uudisteagentuur UNIAN.

Agentuuri andmetel on jutt enam kui 83 000 raketist.

Intervjuus väljaandele Global News märkis Budanov, et selline otsus aitaks Ukrainal vastu seista Vene sissetungijatele ning säästa ka maksumaksjate raha, mis kuluks muidu rakettide hävitamisele.

Rakette kasutatakse Vene tankide ja suurtükiväe hävitamiseks.

Budanov märkis, et küsimust on Kanadaga juba arutatud, kuid lahendust siiani pole.

Ametnike sõnul on taotlus kaalumisel, kuid kardetakse, et vanemad raketid võivad olla ohtlikud kasutada ja transportida. Budanov märkis selle kohta, et Ukraina armee on harjunud töötama vana laskemoonaga. 

Ukraina hinnangul on umbes 8000 neist rakettidest ideaalses seisukorras. Vananenud saab aga kasutamiseks osadeks lahti võtta.

In conclusion, Budanov’s call for Canada to provide Ukraine with CRV7 rockets is a significant development in the ongoing conflict in Ukraine. The request highlights the need for international support in the face of aggression and is a reminder of the importance of standing in solidarity with Ukraine. Canada’s decision on this matter will have important implications for the region and for global security. It is crucial for the international community to continue to support Ukraine in its efforts to defend its sovereignty and territorial integrity.