Brit Tammiste: rehabilitatsiooniteenus ei kao ja abi saab ka edaspidi | Arvamus

Eesti tuntud tantsija Brit Tammiste jagab oma kogemust rehabilitatsiooniteenuste olulisusest ning toob esile, et abi ja tugi ei kao ka tulevikus. Tema veenvad sõnad ja südamlikud kogemused inspireerivad inimesi hindama tervishoiuteenuseid ja rehabilitatsiooni võimalusi veelgi rohkem. Briti lugu kutsub üles märkama ja toetama neid, kes vajavad tuge ja abi, ning rõhutab, et igal inimesel on õigus saada professionaalset rehabilitatsiooniteenust. Tema arvamus julgustab ühiskonda looma positiivset suhtumist abivajajatesse ning pöörama rohkem tähelepanu nende vajadustele.

Rehabilitatsiooniteenus ei lõppe, vaid see korraldatakse ümber selliselt, et teenus oleks inimese jaoks lihtsamini kättesaadav ning inimese abistamine oleks terviklikum, kirjutab Brit Tammiste.

Rehabilitatsiooniteenuseid puudutavate muudatuste osas on tekkinud erisuguseid arusaamu. On mõistetav, et uudised ja kuuldused tekitavad segadust või lausa ebakindlust ja seda eriti, kui jutt käib teenustest, mis puudutavad umbes 15 000 inimest. Ent teenused ei kao ära ja vajaminevat abi saab ka edaspidi.

Praeguses teenuste korralduses on mõistagi puudujääke nii süsteemi sisu mõttes kui ka selles osas, kuidas inimene üldse teenusteni jõuab. Tervikliku ja vajalikus mahus abi saamiseks, mis lisaks ravile toetaks ka inimese heaolu ja toimetulekut, tuleb koputada erinevatele ustele, esitada taotlusi, läbida mitmeid hindamisi ning kokkuvõttes kulutada palju aega ja energiat, et päriselt abi saada.

Need puudujäägid me tahamegi ära lahendada. Inimesed, kes rehabilitatsiooni teenust vajavad, peaksid teenuseni jõudma kiirelt ja lihtsalt. Sama oluline on see, et teenus oleks õigesti sihitatud ning et iga inimene saaks just sellise abi nagu tal vaja on.

Praegu on rehabilitatsioonisüsteemi all kaks teenust: sotsiaalne ja tööalane rehabilitatsioon. Mõlemaid teenuseid osutavad samad spetsialistid. Lisaks pakutakse mitmete spetsialistide teenust (näiteks logopeed ja psühholoog) ka läbi tervishoiu.

Laste puhul on pilt selles mõttes veel kirjum, et rehabilitatsiooni kaudu pakutavaid teenuseid (näiteks logopeed) saab osaliselt veel ka kooli tugiteenuste alt. See on oluline kitsaskoht ning seetõttu me räägimegi valdkondade ülesest muudatuste planeerimisest, mitte vaid ühe või teise teenuse sees väiksemate muudatuste tegemisest.

Lahendusena näeme, et rehabilitatsiooni ja tervishoiuteenuste vahel peaks tulevikus olema suurem seotus. See on oluline, kuna rehabilitatsiooniteenustele jõuavad inimesed, kellel on suuremad või väiksemad mured just oma tervisega. Lisaks on suurema seotuse tekitamine loogiline ka seetõttu, et juba praegu on tervishoiu kutsealadel rehabilitatsioonivaldkonnas suur osakaal.

Milline saab tulevikus olema tervisekassa roll rehabilitatsiooni võimaldamisel, on läbirääkimiste küsimus. Mis puudutab tervisevaldkonna spetsialistide valmisolekut muudatustega toime tulla, siis on tähtis arvestada, et juba praegu on arstide jt tervishoiuspetsialistide antaval infol väga suur roll rehabilitatsioonivajaduse hindamisel ja täpsete tegevusplaanide kujundamisel.

Oluline on rõhutada, et rehabilitatsiooniteenus ei lõppe, vaid see korraldatakse ümber selliselt, et teenus oleks inimese jaoks lihtsamini kättesaadav ning inimese abistamine oleks terviklikum.

Plaanitavad muudatused on väljatöötamiskavatsuse tasandil ehk tegemist on alles esialgse nägemusega. 4. märtsini ootasime tagasisidet väljatöötamiskavatsusele ja seejärel koostame täpsema tegevuskava edasisteks aastateks. Ennustatavalt saab 2025. aastal alata õigusloome muudatuste protsess ning alates 2026. aastast saame võimalikke muudatusi hakata etapiviisiliselt ellu viima.

Praeguses etapis on kõige olulisem oodata ära partnerite tagasiside, et ühiste arutelude käigus leida parimad lahendused abivajajate jaoks. Elav arutelu kõikide osapooltega on äärmiselt oluline, et jõuda läbimõeldud lahendusteni, mis Eesti inimeste elu paremaks teeks.

Üleöö ei muutu midagi ning üleminek uuele korraldusele peab olema sujuv ning toetatud. Praegu jätkub teenuseosutajate ja ka teenusesaajate tegevus tavapärasel viisil.

Brit Tammiste’s article highlights the importance of rehabilitation services in Estonia and emphasizes that help will still be available in the future. It is reassuring to know that despite changes in the healthcare system, support for those in need of rehabilitation will continue to be provided. The article serves as a reminder of the value of these services in improving the quality of life for individuals in Estonia. It is essential for the government and society as a whole to recognize the significance of rehabilitation services and ensure that they remain accessible to all who require them.