Biojäätmeid sorditakse rohkem, kui mitte piisavalt | Eesti

Tere tulemast Eestisse, kus jäätmete sortimine ja jätkusuutlikud eluviisid on olulised osad meie kultuurist. Viimastel aastatel on biojäätmete sortimine muutunud üha olulisemaks, kuid kas me teeme piisavalt? Kuigi meie riik on edukalt suurendanud ringlussevõetud jäätmete hulka, on siiski väljakutseid biojäätmete sortimise ja jäätmete vähendamise teel. Selles artiklis uurime, kuidas Eesti elanikud ja valitsus saavad koos töötada, et paremini hoolitseda meie keskkonna eest.

Kuigi Pärnu linnas on biojäätmete sorteerimine suurenenud, peaks biojäädet prügilasse jõudma senisest siiski oluliselt rohkem.

Pärnu linnas muutus biojäätmete eraldi kogumine kohustuslikuks 2022. aasta detsembris. Võrreldes selle ajaga on Pärnu linna jäätmeid koguvasse Paikre prügilasse jõudvate biojäätmete maht kasvanud ligi poolteist korda.

“Aasta aega on olnud nii-öelda harjumise perioodi, oleme kogunud infot üksikelamutelt, kes kompostivad oma kinnistutel, samuti on järjest rohkem korterelamuid äraveoga liitunud,” ütles Pärnu keskkonna ja heakorra peaspetsialist Kadri Kõresaar.

Paikre prügila sõnul peaks biojäätmeid nendeni jõudma aga senisest veelgi rohkem.

“Riikliku statistika SEI-uuringu põhjal on inimese tekitatav toidujäätmete kogus 70 kilogrammi. Kui võrrelda nüüd neid numbreid, siis võiks öelda, et enam kui kaks korda peaks maht veel kasvama, mida võiksime saada eraldi kogutuna toidujäätmeid kätte,” lausus Paikre OÜ operatsioonide juht Keit Nestor.

Pärnus korteriühistuid haldava Annely Palu arvates on biojäätmete kogumine lihtsalt ebamugav ja rohkem tuleks aidata teha seda tavaliseks elu osaks.

“Enda köögis on jäätmete liigiti jagamist väga ebamugav teha, eriti kui sul on sisse ehitatud jäätmekastid, prügikastid – inimene lööb käega ja viskab selle (biojäätme) segaolmesse,” lausus Palu.

Pärnus jäätmevedu korraldava Ragn-Sellsi hinnangul panevad inimesed praegu biojäätmete konteinerisse sageli jäätmeid, mida sinna panna ei tohi.

“Näiteks kartulikoored kogud leiva-saia kilekotti ja selle kotiga pannakse need konteinerisse. Seda teha ei tohiks ehk biolagunevad jäätmed peaks olema konteineris kas biolagunevas kotis või paberkotis näiteks,” ütles Ragn-Sellsi käitlusvaldkonna juht Jüri Meeksa.

Pärnus elav Tõiv Jõul rääkis, et tema pere kogub biojäätmeid muust prügist eraldi juba ligi kaks aastat.

“Biojäätmete jaoks on eraldi prügikast, kus on biokott sees, viskame bioprügi sinna sisse, viime suurde prügikasti õue. Midagi keerulist siin ei ole, olmeprügi läheb selle võrra vähem,” lausus Jõul.  

Ka Pärnu linna elanik Varje, kes kogub biojäätmed aias olevasse kompostrisse, leiab, et nende kogumine on üldiselt lihtne, kuid infot sorteerimise kohta võiks siiski rohkem olla.

“Ainuke probleem – ma ei oska õli kuskile panna, ma tahaks, et rohkem oleks kirjutatud lehes, mida kuhu panna;” ütles Varje.

Kokkuvõttes on oluline teadvustada biojäätmete sorditamise olulisust ning selle mõju keskkonnale. Kuigi Eestis on tehtud edusamme biojäätmete sorditamise osas, on endiselt vaja rohkem teavitustööd ja infrastruktuuri arendamist, et julgustada inimesi seda rohkem tegema. Biojäätmete korralik sortimine aitab vähendada prügilatesse ladestatavat jäätmete hulka ja toetab ringmajanduse põhimõtteid. Oluline on, et kõik kodanikud teeksid pingutusi biojäätmete säästlikumaks käitlemiseks ning panustaksid keskkonnasõbralikumasse elustiili.