Biojäätmeid sorditakse rohkem, kui arenemisruumi on veel palju | Eesti

Tervist, Eesti! Biojäätmete sortimine on üha olulisem teema keskkonnasõbraliku käitumise ja jätkusuutlikkuse seisukohalt. Kuigi sorditud biojäätmete osakaal on viimastel aastatel suurenenud, on siiski palju arenguruumi. Eestis on palju potentsiaali biojäätmete efektiivsemaks sortimiseks ja taaskasutamiseks, mis aitaks vähendada keskkonnasaastet ning edendada ringmajandust. Üheskoos saame anda panuse puhtama ja tervema keskkonna loomiseks ning muuta Eesti jätkusuutlikumaks riigiks.

Kuigi Pärnu linnas on biojäätmete sorteerimine suurenenud, peaks biojäädet prügilasse jõudma senisest siiski oluliselt rohkem.

Pärnu linnas muutus biojäätmete eraldi kogumine kohustuslikuks 2022. aasta detsembris. Võrreldes selle ajaga on Pärnu linna jäätmeid koguvasse Paikre prügilasse jõudvate biojäätmete maht kasvanud ligi poolteist korda.

“Aasta aega on olnud nii-öelda harjumise perioodi, oleme kogunud infot üksikelamutelt, kes kompostivad oma kinnistutel, samuti on järjest rohkem korterelamuid äraveoga liitunud,” ütles Pärnu keskkonna ja heakorra peaspetsialist Kadri Kõresaar.

Paikre prügila sõnul peaks biojäätmeid nendeni jõudma aga senisest veelgi rohkem.

“Riikliku statistika SEI-uuringu põhjal on inimese tekitatav toidujäätmete kogus 70 kilogrammi. Kui võrrelda nüüd neid numbreid, siis võiks öelda, et enam kui kaks korda peaks maht veel kasvama, mida võiksime saada eraldi kogutuna toidujäätmeid kätte,” lausus Paikre OÜ operatsioonide juht Keit Nestor.

Pärnus korteriühistuid haldava Annely Palu arvates on biojäätmete kogumine lihtsalt ebamugav ja rohkem tuleks aidata teha seda tavaliseks elu osaks.

“Enda köögis on jäätmete liigiti jagamist väga ebamugav teha, eriti kui sul on sisse ehitatud jäätmekastid, prügikastid – inimene lööb käega ja viskab selle (biojäätme) segaolmesse,” lausus Palu.

Pärnus jäätmevedu korraldava Ragn-Sellsi hinnangul panevad inimesed praegu biojäätmete konteinerisse sageli jäätmeid, mida sinna panna ei tohi.

“Näiteks kartulikoored kogud leiva-saia kilekotti ja selle kotiga pannakse need konteinerisse. Seda teha ei tohiks ehk biolagunevad jäätmed peaks olema konteineris kas biolagunevas kotis või paberkotis näiteks,” ütles Ragn-Sellsi käitlusvaldkonna juht Jüri Meeksa.

Pärnus elav Tõiv Jõul rääkis, et tema pere kogub biojäätmeid muust prügist eraldi juba ligi kaks aastat.

“Biojäätmete jaoks on eraldi prügikast, kus on biokott sees, viskame bioprügi sinna sisse, viime suurde prügikasti õue. Midagi keerulist siin ei ole, olmeprügi läheb selle võrra vähem,” lausus Jõul.  

Ka Pärnu linna elanik Varje, kes kogub biojäätmed aias olevasse kompostrisse, leiab, et nende kogumine on üldiselt lihtne, kuid infot sorteerimise kohta võiks siiski rohkem olla.

“Ainuke probleem – ma ei oska õli kuskile panna, ma tahaks, et rohkem oleks kirjutatud lehes, mida kuhu panna;” ütles Varje.

Kokkuvõttes võib öelda, et Eestis on tehtud märkimisväärseid edusamme biojäätmete sortimise ja ringlussevõtu vallas, kuid on selge, et arenguruumi on veel palju. On oluline jätkata inimeste teadlikkuse tõstmist ja õigete sortimisviiside propageerimist, et suurendada biojäätmete kogumist ja taaskasutamist. Samuti tuleb jätkata infrastruktuuri ja tehnoloogia arendamist, et muuta biojäätmetest energia tootmine ja kompostimine veelgi efektiivsemaks. Töötades koos ettevõtete, kohalike omavalitsuste ja elanikega, saame luua jätkusuutliku ja keskkonnasõbraliku biojäätmete käitlussüsteemi Eestis.