“Estonia, a nation renowned for its digital prowess, is now at the forefront of a fascinating phenomenon – the enigmatic career of Joe Biden’s daughter, Ashley Blazer Biden. As the world witnessed the Biden family’s remarkable rise to power, Ashley’s life remained shrouded in mystery, with her father’s presidency often overshadowing her own accomplishments. In this captivating story, we delve into the hidden chapters of Ashley’s life, exploring the carefully guarded secrets that have contributed to her remarkable career. Join us as we uncover the untold story of the President’s daughter, and discover the remarkable achievements that have made her a force to be reckoned with in her own right.”
Valge Maja on ajalehe teatel piiranud Bideni igapäevast ajakava ja kaitsnud teda juhuslike kohtumiste eest. Nõunikud on piiranud tema pressikonverentse ja meediaesinemisi ning püüdnud tagada, et kohtumised doonoritega piirduksid etteplaneeritud viisakustega. Kahel korral on näiteks loobutud Super Bowli poolaja intervjuudest, mis on olnud presidentidele lihtne viis miljonite valijateni jõudmiseks.
Muretsedes, et president ei pea vastu, lükkasid vanemad nõunikud tagasi hulga reisisoovitusi, sealhulgas idee, et Biden teeks iganädalasi reise üle riigi, et tutvustada oma taristuseaduse eeliseid.
See kõik toimus ajal, mil Bideni apsakad muutusid üha ilmsemaks ja tema parimad nõunikud kinnitasid kõigile, et presidendil on kõik korras, märgib The Wall Street Journal.
Kui 81-aastane president eelmisel kuul toimunud teledebatil Donald Trumpi kõrval lavale astus, šokeeris partei liikmeid tema äärmiselt kehv esinemine. Sealhulgas oli see šokk mõningatele Valge Maja töötajatele, kes veedavad Bideniga aega harva nelja silma all.
Nüüd ütlevad paljud annetajad ja seadusandjad, et tunnevad end eksitatuna, sest nende sõnul püüti vähendada muresid, mis tõstatati juba enne debatti – kas Biden on teiseks ametiajaks sobiv. Mõned vanemad demokraadid on öelnud, et muretsevad, et vähestel parteis on julgust öelda Bidenile otse näkku, et ta peaks kõrvale astuma, kirjutas The Wall Street Journal.
Uudised presidendi vaimse võimekuse kohta on vallandanud Valge Maja hukkamõistud ja Bideni liitlaste eitused.
Demokraatidest senaator Patty Murray ja esindajatekoja liige Gregory Meeks teavitasid koheselt Valget Maja, kui Wall Street Journal esitas küsimusi Bideni esinemise kohta jaanuarikuisel kohtumisel. President rääkis vaikselt, tegi pikki pause, luges märkmeid ilmsete punktide esitamiseks ja sulges silmad, teatas Journal.
Murray ütles Journalile aprillis, et ta ei ole märganud muutust Bideni vaimses võimekuses nende aastate jooksul, mil ta on temaga töötanud. “Ta suhtleb väga isiklikult, esitab küsimusi,” ütles ta. “Ta kuulab ja neelab infot.”
Esmaspäevases avalduses ütles Murray, et Biden peaks oma pärandit kaaluma, otsustades, kas jääda võistlusse. “Meil on vaja näha lähitulevikus palju jõulisemat ja energilisemat kandidaati, et ta veenaks valijaid, et ta on tööks valmis,” lausus ta.
Bideni meeskond tunneb, et Washington on nende vastu, ja see vaade on viinud mõnede demokraatide sõnul kaevikusõtta, mis pimestab presidenti ja ta nõunikke Bideni poliitiliste nõrkuste suhtes.
Reedeses ABC Newsi intervjuus naeris Biden küsimuse peale, kas ta on valmis tööga jätkama, lubades kõrvale astuda vaid juhul kui kõigevägevam ise talt seda paluks. Ta on ka pisendanud opositsiooni häält omaenda partei ridades väites, et mingit eliidi vastupanu ei eksisteeri.
Bideni lähedased inimesed süüdistavad käputäit nõunikke strateegia rakendamises, mis peitis presidendi vanusega seotud raskusi. Need nõunikud on presidendi suurte plaanide arhitektid: Anita Dunn, kes vastutab Valge Maja kommunikatsioonistrateegia eest ja jagab presidendi põlgust meedia vastu; samuti Steve Ricchetti ja Mike Donilon – Bideni pikaajalised poliitilised nõustajad.
Bideni liitlased väljaspool Valget Maja osutasid ka vähem tuntud nõunikele, kes on olnud presidendi väravavalvurid, sealhulgas Annie Tomasini ja Anthony Bernal, Bideni ja esileedi Jill Bideni lähedased usaldusalused. Valge Maja sõnul ei ole asjaosalised kommentaarideks kättesaadavad.
Antud ülevaade põhineb intervjuudel, mis viidi läbi enne ja pärast debatti, rohkem kui kahe tosina Bideni administratsiooni ametniku, demokraadist seadusandja, suure kampaaniatoetaja ja demokraadist strateegiga, samuti Wall Street Journali analüüsil külastajate logidest.
“Joe Biden on uhke meeskonna üle, mida ta juhib, jätkates kõige edukamat ametiaega kaasaegses Ameerika ajaloos,” ütles Valge Maja pressiesindaja Andrew Bates. Ta lükkas ümber väited, et Biden oli avalikkuse eest varjatud ja et tema töötajad tegutsesid väravavalvuritena.
“Paljud meetmed, mida presidendi meeskond on kehtestanud, on olnud tavapärased varasemates administratsioonides,” ütles Bates. “President on osalenud meediaintervjuudes, vastanud ajakirjanike küsimustele ja reisinud üle USA.”
Presidendi avalikud esinemised ja tema eraelulised kohtumised näitavad allikate sõnul, et Bidenil on hetki, kus ta on terav ja detailidele orienteeritud. Teinekord on ta aga unustav, ajab sõnu segi ja on hädas oma mõtete edasiandmisega. Paljud tuttavad, kes pole Bidenit pikka aega näinud, on väidetavalt hämmingus kui palju ta on aeglasemaks jäänud.
Seadusandjad mõlemast parteist kurdavad, et neile ei eraldata presidendiga piisavalt aega. Bidenil kulus peaaegu nädal, et pärast debatti helistada Senati enamuse liidrile Chuck Schumerile. Valge Maja ametnik ütles, et president on pärast debatti rääkinud vähemalt 20 seadusandjaga.
Bideni meeskond keeldus vabariiklastest esindajatekoja juhtide taotlustest kohtuda presidendiga, pakkudes selle asemel vestlusi Valge Maja kõrgemate ametnikega.
Mõnel rahakogumise üritusel lubab kampaaniameeskond külalistel presidendiga veeta vaid väheseid spontaanseid hetki, isegi suurannetajatega. Annetajatel on juba pikka aega palutud kõik küsimused ette saata, sealhulgas Lõuna-Floridas toimunud üritusel, kus osales ainult kaheksa inimest. “Biden rääkis aeglaselt ja ajas mõne sõna sassi, kuid andis lõpuks üksikasjalikud vastused,” ütles annetaja. “President näis olevat rütmist väljas kuid ta ei tundunud halvatud.”
Ühe kohalolija sõnul näis Biden New Yorgis ÜRO Peaassamblee ajal olevat segaduses, kui ta püüdis vastata küsimustele Lähis-Ida kohta. President oli vastusega lagedale tulnud pärast seda, kui üks ametnik oli talle kõrva sosistanud.
New Yorgis Four Seasons’is 2023. aasta juunis toimunud rahakogumise üritusel rääkis Biden viis kuni kümme minutit ja vastas siis mõnele küsimusele. Osalejate sõnul hämmastas neid kui habras ta tundus. Ühel hetkel ei suutnud Biden meenutada sõna veteran. President palus grupil aidata tal leida sõna, öeldes, et ta soovib viidata isikule, kes on teeninud armees või mereväes.
Küsimusele nende sündmuste kohta reageeris Bideni kampaania pressiesindaja Kevin Munoz ajakirjanike kritiseerimisega, kuna nad on kasutanud anonüümseid allikaid. “Ükski neist ei muuda selle valimiste põhifakte ja millele see kampaania iga päev keskendub: et president Biden on kõige rohkem saavutanud president kaasaegses ajaloos,” ütles ta.
Mõned annetajad ütlesid, et hoidsid oma mured enda teada, sest ei tahtnud ohustada oma ligipääsu või mõju. Keegi ei tahtnud ohustada võimalust saada suursaadikuks või korraldada rahakogumist, ütles Los Angeleses asuv pikaajaline demokraadist annetaja.
Kui Biden oli senaator, rääkis ta regulaarselt ajakirjanikega Kapitooliumi koridorides. Asepresidendina kutsus ta ajakirjanikke oma majja basseinipeole. Oma presidendiaja alguses rääkis Biden sagedamini vabalt, sealhulgas rahakogumistel.
Nüüdseks on Bideni avalikud esinemised lühikesed. Ta vastab mõnikord ajakirjanike küsimustele, kuid tema vastused on sageli lühikesed—mõnikord “jah,” “ei” või lihtsalt pöidlad püsti. Pärast debatti on tema avalikud märkused kestnud keskmiselt vähem kui kümme minutit. Pärast demokraatide kriitikat on tema kampaania korraldanud rohkem etteplaneerimata kohtumisi valijatega.
Biden on pidanud vähem pressikonverentse ja andnud vähem intervjuusid kui ükski teine president sellel ametiaja hetkel alates Ronald Reaganist. Seda vastavalt presidenditeadlase Martha Joynt Kumari analüüsile, kelle andmed algavad Reagani presidendiajaga.
Valge Maja ametnikud ehitavad sageli tõkkeid, et takistada ajakirjanikel Bidenilt küsimuste küsimist. Ajakirjanikke hoitakse mõnikord presidendi üritustel kümnete või isegi sadade jalgade (üks jalg on umbes 0,3 meetrit) kaugusel. Valge Maja personal mängib sageli muusikat, et presidendi lahkumise ajal ei oleks küsimusi kuulda.
Raadiojuhid, kes intervjuueerisid presidenti eelmisel nädalal, ütlesid, et nad said Bideni kampaanialt heakskiidetud küsimuste nimekirja.
“Pärast seda, kui sellest teatati, otsustas kampaania seda praktikat piirata,” ütles inimene, kes oli kursis Bideni broneeringutega.
Kui Biden korraldab ühe oma haruldastest pressikonverentsidest, võtavad Valge Maja ametnikud sageli ajakirjanikega ühendust, et kindlaks teha milliseid küsimusi nad plaanivad esitada. Paljud ajakirjanikud lükkavad need taotlused tagasi. Valge Maja ametnikud hoiavad sageli ajakirjanike mikrofoni, et nad saaksid selle ära võtta, takistades järelküsimusi.
As Joe Biden’s presidency comes to a close, Estonia reflects on the impact of his administration’s efforts to conceal signs of aging. Despite his advanced age, Biden’s team worked tirelessly to downplay his vulnerabilities, ensuring his public image remained robust. This clever strategy allowed him to maintain a youthful aura, boosting his political capital. As Estonia’s own aging population faces unique challenges, we can learn from Biden’s tactics. By embracing innovation and technology, we too can adapt to the demands of an aging society, ensuring a bright future for generations to come.
Võib-olla tunnete huvi:
Kõigi riigiteenistujate 35-päevast puhkust seadusesse siiski ei kirjutata | Eesti
Selgus Prantsusmaa jalgpallikoondis koduseks olümpiaks | Jalgpall
Djokovic tagas Wimbledonis koha poolfinaalis | Tennis
Võrklaev soovitas Rail Balticu ettevõtte viia börsile | Majandus
Vene parlament kinnitas maksutõusud | Välismaa
Briti ja Prantsuse valimissüsteemid moonutavad tulemusi stabiilsuse nimel | Ühiskond
EM-i blogi | Kellest saab teine finalist? | Jalgpalli EM
Rein Sikk: igaüks, kes Venemaale läheb, maksku Eestile kümme eurot | Arvamus