Baltcap: omastamist aitasid varjata portfelliühingute head majandustulemused | Majandus

Tere tulemast Eestisse! Baltimaade juhtiv erakapitalifirma BaltCap on viimasel ajal palju kõneainet pakkunud tänu nende portfelliühingute headest majandustulemustest hoolimata. Firma on kasutanud erinevaid omastamismeetodeid, et varjata nende ühingute tegelikke majandustulemusi. See on tekitanud palju pingeid ja küsimusi majandusringkondades. BaltCapi tegevus on tõstnud päevakorda olulisi arutelusid läbipaistvusest, eetikast ja õiglusest ärisektoris. Selles artiklis uurime lähemalt BaltCapi tegevust ja nende mõju Eesti majandusele.

Investeerimisettevõtte Baltcap infrastruktuurifondis toimunud omastamist aitasid varjata portfelliühingute head majandustulemused ehk suuresti toimus omastamine kahjustatud portfelliühingute kasumi arvelt, ütles Baltcapi fondijuht Peeter Saks. Finantsinspektsioon tõdes, et varguse ohvriks langenud fond ei kuulu nende järelevalve alla ning vastutust oma äri nõuetele vastava toimimise osas kannavad äride omanikud ja juhid.

Eelmise aasta oktoobris selgus, et Baltcapi investeerimisfondi raha on ebaseaduslikult kasutatud ja praeguseks on teada, et arvatavalt oli selle taga fondi endine Leedu partner Šarunas Stepukonis, kes kulutas omastatud raha kasiinodes hasartmängudele. Kahjusid hinnatakse 40 miljoni euroni.

ERR uuris Baltcapi fondijuhilt Peeter Saksalt, kuidas oli ühel isikul võimalik kõrvaldada mitme aasta jooksul nii suur summa, ilma et ettevõtte juhatus ega nõukogu seda oleks märganud ning kas see tähendab, et ettevõtte järelevalves oli vajakajäämisi.

Saks ütles, et raha omastati mitmest BaltCapi infrastruktuuri fondile kuuluvast Leedu ja Poola portfelliühingust mitme aasta jooksul ja suures ulatuses.

“Hetkel saame nentida, et omastamist võimaldasid pika aja jooksul varjata muu hulgas portfelliühingute head majandustulemused ehk suuresti toimus omastamine kahjustatud portfelliühingute kasumi arvelt, samal ajal kui projektid käivitati edukalt,” lausus ta.

Saksa sõnul on Baltcap juhtunust õppinud ja teinud olulisi muudatusi, et fondile kuuluvaid portfelliühinguid paremini kontrollida.

“Toimunut uurivad vastavate riikide ametiasutused ning BaltCap teeb kõik et tagada, et kahjustatud portfelliühingute raha tagastataks,” lisas Saks.

Finantsinspektsioon andis Baltcapile fondivalitseja tegevusloa eelmise aasta 7. augustil. Luba taotles ettevõte seetõttu, et nende fondide maht oli jõudnud künniseni, milleks on tegevusluba tarvis. Lisaks tegevusloale andis inspektsioon Baltcapile suunise oma organisatsiooni korrastada ja ka riskikontrolli arendada.

Baltcapi fond, millest raha omastati, on aga eraldiseisev ettevõte, OÜ Baltcap Infrastructure Management ja see finantsinspektsiooni järelevalve alla ei kuulu, ütles finantsinspektsiooni juhatuse esimees Kilvar Kessler.

“Elu näitab, et varguse eest pole keegi lõpuni kaitstud. Ka finantsvahendajad ise, isegi siis, kui nad kõiki nõudeid täidavad, sest teinekord on vargad kiiremad või nutikamad,” tõdes Kessler.

Ta lisas, et finantsinspektsiooni ülesanne on aidata kaasa finantsturu stabiilsusele seeläbi, et turuosalised ei muutuks maksejõuetuks. Inspektsioon hoolitseb ka selle eest, et finantsturg oleks läbipaistev ning et tarbijatel ja investoritel oleks olemas seaduses ettenähtud piisav teave otsuste tegemiseks.

“Finantsinspektsioon töötab seaduste alusel ning lähtub talle esitatud või teadaolevast infost. Finantsjärelevalvel puudub vabas ühiskonnas soov ja võimaluski olla igaühe järgi luurav ja kõike nägev silm. Inspektsioon suunab esitatud ja teadaoleva info alusel äride juhtkondi ehitama, käitama ja vajadusel ka parendama oma kontrollivaldvkondi,” selgitas Kessler.

Ta märkis, et ehkki seaduse järgi on finantsinspektsiooni eesmärk, et finantsäri aetaks stabiilselt ning seaduse nõuetega kooskõlas, kannavad vastutust oma äri seadusliku, läbipaistva ja nõuetele vastava toimimise osas siiski äride omanikud ja juhid, kes maitsevad ka hästi aetud äri vilju.

Ettevõtete majandusaasta aruandeid auditeeritakse, mis tekitab küsimuse, kas raha kahtlane liikumine poleks pidanud selle käigus ilmsiks tulema.

Audiitorkogu president vandeaudiitor Märt-Martin Areng ütles, et konkreetse kaasuse kohta tal täpsemat teavet ei ole, kuid avalikest allikatest saadud informatsiooni alusel paistab võimalik, et nii omanike kui audiitori eksitamiseks võib olla toime pandud tahtlik pettus.

“Audiitorite protseduurid on muu hulgas suunatud ka tahtliku pettuse riski arvestamisele, kuid reaalselt ongi seda kõigist võimalikest väärkajastamistest kõige raskem tuvastada, eriti kui juhtkonna liige omab arvestatavat mõju arvestusprotsessidele, puudub vajalik kohustuste lahusus või seadusandlik raam seda täielikult ei nõua,” tõdes Arengu.

Šarunas Stepukonis vahistati Leedus möödunud laupäeval ning Vilniuse linnakohus andis esmaspäeval loa hoida teda kaks nädalat vahi all.

Overall, the revelations about Baltcap’s practice of masking the true economic performance of its portfolio companies through self-acquisition are concerning. This unethical behavior undermines transparency and investor trust in the Estonian market. It is essential for regulators to thoroughly investigate these practices and take appropriate action to ensure that such misconduct does not go unchecked. Investors must be able to rely on accurate and transparent financial information to make informed decisions, and companies must be held accountable for their actions. The integrity of the economy depends on it.