Autotunneli rajamine Ülemistest kesklinna poole seisab rahapuuduse taga | Eesti

Tallinn, Estonia’s capital, is known for its congested traffic and the need for improved infrastructure. The planned construction of an underground tunnel from Ülemiste to the city center has been stalled due to a lack of funding. This tunnel holds the promise of easing traffic congestion and improving accessibility for the residents of Tallinn. The project has faced opposition and delays, but the necessity for better transportation infrastructure in the city remains undeniable. As the debate over funding continues, the people of Tallinn eagerly await a solution to their traffic woes.

Tallinna Ülemiste linnakusse suunduva raudtee-aluse sõidukitunneli tulevik on ebaselge, kuna siiani ei ole selle ehitamiseks raha leitud. Ülemiste linnaku suuromaniku Guido Pärnitsa arvates on tunneli ehitamine hädavajalik, et vähendada koormust Ülemiste ristmikul.

Ülemiste linnak jätkab arenemist. Seal paikneb ligi 500 ettevõtet ning maksutulu poolest on see Eesti suuruselt kolmanda majandusega asum. Lähiaastatel rajatakse linnakusse veel ka näiteks linnakusse Ericssoni tootmis- ja tehnoloogiakeskus, kus hakkab tööl käima üle 2000 inimese.

Juba varem on kokku lepitud kahes jalakäijatele ja kergliiklejatele mõeldud põhja-lõuna-suunalise tunneli ehitamises Ülemiste keskuse ligidale. Lisaks on riigi rahastusel valmimas ka jalakäijate tunnel, mis tagaks parema ligipääsu Vesse ooteplatvormile.

Samas jätkuvad arutelud selle üle, kas rajada lisaks jalg- ja rattatunnelitele täiendav ligipääs ka autodele ja ühistranspordile. Ainus Ülemiste linnakusse tulev sõidukite tunnel ühendaks plaani järgi Ülemiste linnakus asuva Kesk-Sõjamäe tänava raudteest põhja pool asuva Kantsi tänavaga, tagades niiviisi sõidukitele ligipääsu Ülemiste linnakust Peterburi teele.

Ülemiste linnaku suuromaniku Guido Pärnitsa sõnul on sõidukite tunnel hädavajalik. Ta ütles, et Rail Balticu terminali ehitust tuleks võimalikult palju ära kasutada, et linnakut paremini ülejäänud Tallinnaga ühendada.

“Loomulikult, et seda liiklust hajutada, oleks see tunnel ilmtingimata vajalik. Ma arvan, et see on vajalik ka nendele inimestele, kes sõidavad näiteks Jürisse või Peetrisse – see võtab Ülemiste ristmikult koormust maha,” lausus Pärnits.

Tallinna abilinnapea Madle Lippus nõustus, et Ülemiste linnak peaks ülejäänud linnaga olema ühendatud olenemata liikumisviisist. Kantsi tunneli osas jätkuvad Lippuse sõnul siiski veel läbirääkimised kliimaministeeriumiga rahastuse osas.

“Hetkel arenguid ei ole, aga mõlemad pooled saavad aru, et see tunnel on oluline,” ütles ta.

Lippus ütles, et veel on vara öelda, milliseks võiks kujuneda linna ja riigi rahastuse osakaal, kuid linna huvi on, et riik rahastaks tunnelit võimalikult suures mahus.

Kliimaministeeriumi transpordi asekantsler Sander Salmu ütles, et ka riigi huvi on linnakule tagada hea ühendus, kuid täpsemad kokkulepped puuduvad.

“Esiteks ei ole siin projekti valmis, et kuidas tehniliselt lahendada. Teiseks ei ole ka terviklahendust, kuidas Peterburi tee poolne lahendus peaks olema, sest seal tekivad üles näiteks maaomandiküsimused. Riik on valmis seda diskussiooni jätkama, me näeme, et see on oluline piirkond, mida arendada, aga tegemist on Tallinna linna territooriumil oleva võimaliku arendusega. Nägemus, kuidas arendatud peaks olema, koos projektidega, peaks olema Tallinna välja käidud. Siis on võimalik ka teada, mis on täpsem ehitusmaksumus ja siis saab juba kokku leppida, kuidas rahastus sinna leida,” ütles Salmu.

Salmu ütles, et täna ei ole riik tunneli jaoks vajalikku raha planeerinud ning riik pole seda sisse kirjutanud ka kuhugi arengudokumentidesse.

Euroopa Liidu taasterahastuga oli Rail Balticu viaduktide ehitamiseks ette nähtud 31 miljonit eurot. Salmu ütles, et selle raha kasutamiseks on praegu aga juba liiga hilja.

“Taastekava vahendid on vaja ära kasutada 2026. aastaks, esimeseks kvartaliks peavad siis objektid juba valmis olema. Kantsi sõidukite tunneli jaoks neid vahendeid ka teoreetiliselt kasutada on väga riskantne,” lausus Salmu.

Salmu ütles, et kui projekt hilineb, võib Euroopa Komisjon taastekava raha tagasi küsida. Küll aga läheb osa taastekava rahast kasutusse Kantsi jalakäijate tunneli rajamisel.

Ülemiste linnaku suuromanik Guido Pärnits ütles, et ta usub siiski, et ühel hetkel siiski tunnel tuleb, sest liikuvust on linnakus ja linnas üldiselt vaja parandada.

“Raudtee on ju see, mis teeb linna tegelikult pooleks. Ma arvan, et seda ehituse perioodi võiks võimalikult palju ära kasutada, et kas või ehitada valmis need raudteealused kehandid, et mingil hetkel, kui see projekt oleks finantseerimisvõimeline, siis saaks seda edasi ehitada,” ütles ta.

Kokkuvõttes näib, et autotunneli rajamine Ülemistest kesklinna poole on seiskunud rahapuuduse tõttu. Ehkki see projekt oleks aidanud parandada liiklusummikuid ja parandada ühistranspordiühendust, on ilmselgelt oluline leida vajalikud ressursid selle elluviimiseks. Eesti peab kaaluma alternatiivseid rahastamisvõimalusi ja partnerlussuhteid, et tagada selliste oluliste infrastruktuuriprojektide jätkuv edenemine. Loodetavasti suudetakse leida lahendus, mis võimaldab autotunneli rajamist ja aitab kaasa piirkonna ühenduvuse parandamisele.