Austria sõltus detsembris 98 protsendi ulatuses Vene gaasist | Välismaa

Tere tulemast Eestisse! Vene gaasist sõltuvus on olnud pikka aega oluline teema Euroopa energiaturul. Detsembris sõltus Austria 98 protsendi ulatuses Vene gaasist, mis tekitas palju muret Euroopa energiavarustuse kindluse osas. See olukord on pannud paljud riigid otsima alternatiivseid energiaallikaid ning tugevdama oma energiavarusüsteeme. See teema on oluline mitte ainult Austriale, vaid kogu Euroopale ning meie siin Eestis hoiame kindlasti silma peal sellel olulisel arengul.

Austria sõltuvus Vene gaasist tõusis kahe aastaga 80 protsendilt 98 protsendile. Rohelisi esindav energeetikaminister Leonore Gewessler soovib sõltuvuse vähendamiseks tegutseda, samas kui roheliste koalitsioonipartner ja peaministrierakond Austria Rahvapartei (ÖVP) on plaani suhtes skeptiline.

Vahetult enne Venemaa täimahulist sissetungi Ukrainasse 24. veebruaril 2022 importis Austria 80 protsenti riigis tarbitavast gaasist Venemaalt. 2022. aasta oktoobriks langes osakaal ainult 17 protsendini, kuid 2023. aasta augustis tõusis osakaal 43 protsendini ja jätkas kasvu ka järgnevatel kuudel. Gewessleri sõnul jõudis Vene gaasi impordi turuosa Austrias 98 protsendini lõppenud aasta detsembris, kirjutab Euractiv.

Põhjuseks on Austria energiaettevõtte OMV leping Vene gaasiettevõttega Gazprom. Lepingu järgi on OMV kohustatud importima kuni 60 teravatt-tunni ulatuses Gazpromi gaasi aastas, samal ajal langes Austria gaasitarbimine ainult 75 teravatt-tunnini eelmisel aastal. Leping kehtib 2040. aastani.

“Kui Gazprom tarnib [gaasi], OMV on sisuliselt sunnitud seda vastu võtma,” ütles Austria energiaameti ekspert Christoph Dolna-Gruber.

Kuna Vene gaas on sageli odavam kui veeldatud maagaas (LNG), ostavad Austria linnade ja omavalitsuste soojusettevõtted hea meelega Vene gaasi.

“On piisavalt mujalt kui Venemaalt pärit maagaasi, kuid energiaettevõtted ei osta seda,” ütles energeetikaminister Gewessler.

Otsuseid mõjutavat hinnaerinevust kasvatab ka asjaolu, et merele ligipääsu mitteomav Austria peab maksma lisatasusid mujalt kui Venemaalt gaasi tarnimise eest.

“Saksamaa imporditava gaasi eest tuleb maksta varustamistasu 1,86 euro väärtuses megavatt-tunni eest. Itaalia samuti kavatseb küsida 2,19 eurot megavatt-tunni gaasi ekspordi eest alates 2024. aasta 1. aprillist,” ütles Dolna-Gruber.

2022. aastal importis Austria gaasi seitsme miljardi euro eest, 2023. aastal langesid kulud kolme miljardi euroni gaasi hinnalanguse tõttu.

“Oma energiaarvetega rahastame kohutavat sõda Ukrainas,” ütles Gewessler ajakirjanikele, viidates asjaolule, et lõviosa sellest rahast läheb Venemaale.

Euroopa Liit soovib täielikult loobuda Vene gaasi impordist 2028. aastaks. Eelmise aasta maikuus selgus aga, et Austria pole veel selle eesmärgi täitmiseks ettevalmistusi teinud.

Gewessler avalikustas esmaspäeval kolmest punktist koosneva plaani eesmärgi täitmiseks.

Esiteks soovib minister, et kohalikud soojusettevõtted tõestaks, et nad saavad Vene gaasist ilma hakkama. Samuti peaksid kaugkütte teenuse osutajad suurendama mujalt kui Venemaalt pärit gaasi osakaalu oma tarnetes.

Teiseks nõuab Gewessler Gazpromiga lepingu ülesütlemist või lihtsalt mittetäitmist. Antud plaaniga polnud aga seni nõus valitsuse suurim erakond, paremtsentristlik ÖVP.

“See on riigi vara kindlustamise ning võimalikult kauem olemasolevate lepingute säilitamise küsimus,” ütles 2023. aasta veebruaris Austria kantsler Karl Nehammer, viidates asjaolule, et 31,5 protsenti OMV aktsiatest kuulub Austria riigile.

Kolmandaks soovib rohelisest energeetikaminister, et Vene gaasist loobumine oleks lisatud Austria riigikaitsestrateegiasse.

Gewessleri plaan nõuaks parlamendi kahekolmandikulist häälteenamust, mistõttu tuleks tal veenda mitte ainult koalitsioonipartnerit, vaid ka opositsioonilist Austria Sotsiaaldemokraatlikku Parteid (SPÖ).

“Me kutsume seetõttu üles kõiki kaasatuid astuma edasisi samme Austria iseseisvuse huvides,” kirjutas energeetikaminister ajakirjanikega jagatud dokumendis.

Austrias toimuvad juba selle aasta sügisel parlamendivalimised ning juunikuu alguses valivad austerlased ka oma esindajad Euroopa Parlamenti. Küsitlustes juhib parempopulistlik Austria Vabaduspartei (FPÖ), mis on säilitanud siiamaale sõpruslepingu Ühtse Venemaaga, kirjutab Der Spiegel. Seetõttu võib Gewessleri plaani elluviimise ajaraam olla piiratud.

Kokkuvõttes võib öelda, et Austria sõltuvus Venemaa gaasist detsembris oli äärmiselt kõrge, ulatudes lausa 98 protsendini. See tõstab esile Austria haavatavuse Venemaa gaasiga varustatuse osas ning näitab selgelt, kui oluline on leida alternatiivseid energiaallikaid ja diversifitseerida gaasitarneid. Samuti illustreerib see Euroopa Liidu üldist sõltuvust Venemaa gaasist ning vajadust suurendada energiaautonoomsust. Tulevikus peaksid Austria ja teised Euroopa riigid kaaluma rohkem taastuvenergiaallikate kasutamist ning investeerima infrastruktuuri, mis võimaldaks mitmekesistada energiavarusid.