Astrid Kannel: “20 päeva Mariupolis” läheneb läänemaailmale kõige õigemal moel | Film

Tere tulemast Eestisse! Astrid Kanneli uus dokumentaalfilm “20 päeva Mariupolis” toob meile lähemale Ukraina konflikti ja selle mõju inimestele. Film suudab siduda lääne maailma reaalsusega, tuues meile lähemale selle piirkonna keerulised ja sageli unustatud lood. Astrid Kanneli lähenemine annab meile sügavama sissevaate ning paneb meid kaasa mõtlema ja kaasa elama. See on film, mis pakub harivat ning mõjuvat kogemust ning näitab, et kauged konfliktid mõjutavad meid kõiki.

Esmaspäeval jõuab ETV eetrisse parima dokfilmi Oscarile nomineeritud “20 päeva Mariupolis”. ERR-i ajakirjanik Astrid Kannel ütles “Terevisioonis”, et film pole jutustaja seisukohalt liiga agressiivne, aga just just seda enam mõjub ta väga sügavalt.

Kannel tõi välja, et filmi autor Mstõslav Tšernov on äärmiselt kogenud sõjaolukordade kajastaja. “Ta on jälginud seda, mis Ukrainas toimub vähemalt kümme aastat ja olnud keerulistes kohtades varemgi, aga tol hetkel ei saanud keegi aru, mis päriselt toimub ning linn oli absoluutselt ette valmistamata selleks, et keegi võiks neid rünnata,” selgitas ta.

“Sellises olukorras, kus sa saad aru, et sa oled jäänud ainukese filmijana linna, säilitad sa ikkagi kaine meele ja teed seda, mida vaja, see on vapustav,” mainis ta ja kinnitas, et tal oli seda filmi küllalt raske vaadata. “Sest ühel või teisel moel ma tundsin ära situatsioonid, kus ma olen olnud mõnes teises linnas, sest kuigi Mariupol oli esimene, nii-öelda sümbol, siis kohti, mis näevad välja nagu Mariupol, on Ukrainas palju.”

Eriti meeldis talle toon, millega seda lugu jutustati. “Hästi on edasi antud šokimeeleolu ja tunne, et see on nagu uni, sa ei saa aru, et see on võimalik, mis praegu toimub,” ütles ta ja tõdes, et olukorras, kus inimesed on sõjast väsinud, on see ainuõige toon, kuidas sellest üldse rääkida. “See film lähenes läänemaailmale kõige õigemal moel, film pole jutustaja seisukohalt liiga agressiivne, aga just seda enam mõjub ta väga sügavalt.

“Oleme hästi palju rääkinud sellest, et meil on liiga palju stressi ja me võib-olla ei peaks sõjast nii palju rääkima, aga tuletame meelde üht pisiasja, et meil seda sõda siin ikkagi praegu ei ole,” rõhutas ta ja mainis, et “20 päeva Mariupolis” näitab ära mingid probleemid, mis on väga kasulik iseendas enne läbi mõelda. “Sest Mariupoli inimestel seda aega ei olnud.”

“Selles filmis on väga väikeste pildikeste kaudu edasi antud põhisõnum, üks väga ilus tsitaat, kus tsiteeriti ühte arsti, oli, et sõda on nagu röntgenmasin, mis toob inimese olemuse välja, head inimesed muutuvad paremateks, halvad muutuvad halvemateks,” selgitas ta ja lisas, et “20 päeva Mariupolis” ei ole propagandafilm.

Tema sõnul näitab film ka hästi seda, et inimkooslus, kes selles olukorras koos on, pole üldse lihtne. “See on võrratu, et kõik need olukorrad, mis sõjas tekivad, on üles leitud.”

Astrid Kanneli film “20 päeva Mariupolis” kujutab endast kaasahaaravat ja südamlikku lugu sõjast mõjutatud Ukraina linnas. Film annab väga ausa ja realistliku pilgu inimeste igapäevaellu ja tunnetesse raskes olukorras. Astrid Kanneli läheneb läänemaailmale selle teema käsitlemisel väga õigemal moel, näidates konflikti mõju nii üksikisikutele kui ka kogukonnale. Ühendades ajaloo, poliitika ja inimlikud lood, “20 päeva Mariupolis” on võimas ja oluline film, mis väärib kindlasti vaatamist.