Arvustus. An-Marleni ja Boipepperoni ühise albumi vundamendiks on häbitu avastamisrõõm | Uued plaadid

“Discover the thrill of exploration in the midst of Estonia’s vibrant music scene! Arvustus, the anticipated album from An-Marleni and Boipepperoni, is built on the foundation of a shared passion for discovery. Blending genres and pushing boundaries, this dynamic duo takes listeners on a journey of sonic adventure, weaving together threads of electronic and pop music to create a unique sound that is at once familiar and innovative. As we delve into their latest release, we invite you to join us on this exciting musical expedition and uncover the secrets that lie within.”

Kes oleks osanud arvata, et ükskord algab aega, mil kõige räägitum uus Eesti plaadifirma annab välja terve albumi jagu ekstaatilist klubipoppi? Ja mitte lihtsalt näpuotsaga house’i-tolmu garneeringuks, vaid pigem on tümakanätakas kaetud õhukese popiglasuuriga. Eks see on muidugi tendentslik, sest püüa leida praegu artisti, kes ei tahaks moel või teisel reivist õppust võtta. Kuulge, isegi muidu hirmigav Camila Cabello sai aru, et Boiler Room on huvitavam kui Disney Channel. Bassid on siin, et jääda. Ma vähemalt loodan…

Eelmise suve hakul näitas An-Marlen, kuidas trumm ja bass ning imekaunis eestikeelne vokaal kokku sobivad, ning vähem kui pool aastat hiljem tuli Boipepperoni välja oma kauamängivaga, mis seisis väljaspool žanre, aga võis juba aimata, et ühe jalaga toetub ta reivinostalgiale. 

Oot, aga mis nostalgiale täpsemalt? Ta ei ole seda ju kunagi kogenud, reivid, mis ka reivid olid, toimusid juba enne tema sündi. Aga mis ma üldse sõna võtan, ka mina pole neid õigeid reive – kui nii võib öelda – kunagi näinud, seega nii Boipepperoni sõrmede all kui ka minu peas on see fiktiivne konstruktsioon, mille poole liikuda, kus vaid taevas piiriks. 

Albumi vundamendiks ongi häbitu avastamisrõõm, kus iga lugu on tulvil viiteid ja tsitaate. Mõningad vihjed mõjuvad minu jaoks liiga otsestena – avaloo “10x” kliimaks meenutab Skrillexi ja Fredi mullust hitti “Rumble” ning hetkiti kõlab siit-sealt läbi nii DJ Heartstringi, Kettamat, Mall Grabi kui ka Overmonot –, kuid on ka peenemaid vihjeid briti tantsumuusika eilsele. Enamasti peegeldavad nad küll kõike läbi nüüdisaegsete, n-ö teise generatsiooni reivijate. 

Kõige põnevam parafraas on aga loos “Umbne”, kus An-Marlen laulab, et “su puudutus on umbne”, aga mina suudan mõelda ainult Pearu Pauluse sõnadele “nii kuum on tunne”. Ilus.

Here is a possible conclusion:

“As we conclude our review of the joint album by An-Marlen and Boipepperoni, it’s clear that the foundation of this music is the joy of discovery. The duo’s unique blend of styles and sounds is a testament to the power of creativity and collaboration. With their debut album, they’ve managed to craft a sonic tapestry that is both familiar and innovative, comforting and challenging. As we look to the future, we can’t wait to see what other wonders these two talented artists will create together.”