Aruanne: USA eelarvepuudujääk kasvab 10 aastaga kahe kolmandiku võrra | Välismaa

Tere tulemast, kallid lugejad! Viimaste uudiste kohaselt on Ameerika Ühendriikide eelarvepuudujääk kasvanud viimase 10 aastaga märkimisväärselt, suurenedes kahe kolmandiku võrra. See tähendab, et USA valitsus kulutab rohkem kui ta teenib, mis võib kujutada endast olulist mõju nii riigi sise- kui ka välismajandusele. Mis on selle põhjused ja millised võivad olla tulemused? See aruanne toob lugejateni olulise teema, mis mõjutab mitte ainult Ameerika Ühendriike, vaid ka kogu maailma majandust. Olge valmis saama põhjalikku ülevaadet sellest olulisest teemast!

USA eelarvepuudujääk kasvab 2034. aastaks kahe kolmandiku võrra 2,6 triljoni dollarini aastas, selgub kolmapäeval avaldatud USA kongressi sõltumatu eelarveameti (CBO) aruandest. Eksperdid on mures, et kumbki USA presidendikandidaat ei räägi maksude tõstmisest puudujäägi vähendamiseks.

Veel sel aastal moodustab USA eelarvepuudujääk ainult 1,6 triljonit dollarit. Kuigi USA majandus kasvab järgmise kümne aasta jooksul, suureneb eelarvepuudujääk sellest kiiremini, kasvades kümne aastaga 5,6 protsendilt sisemajanduse koguproduktist (SKP) 6,1 protsendini. Viimase 50 aasta jooksul oli antud näitaja USA-s keskmiselt 3,7 protsenti.

CBO sõnul moodustab kolm neljandikku eelarvepuudujäägi kasvust intressimaksete kasv, kirjutab Financial Times.

Ameti aruanne toob välja koroonakriisi järel paljusid riike tabanud probleemi. Valitsused tõstsid kulutusi majanduste toetamiseks pandeemia ajal, kuid nüüd seisavad nad silmitsi suurema võlakoormuse ja kõrgemate intressimääradega.

USA föderaalreserv suurendas intressimäärasid nullilähedaselt tasemelt 2022. aasta kevadel 5,25 kuni 5,5 protsendini 2023. aasta suvel. Koos intressimäärade tõusuga kasvas ka USA valitsuse võlakirjade tootlus ja seega võla teenindamise hind.

CBO aruandest selgub, et USA võlakoormus ületab märgilise 100 protsendi piiri 2025. aastal ning küündib 116 protsendini 2034. aastaks. USA võlakoormuse ja eelarvepuudujäägi kasv pälvis ka Rahvusvahelise Valuutafondi (IMF) tähelepanu.

Financial Timesiga vestelnud majandusteadlased on mures, et kumbki kahest peamisest USA presidendikandidaadist ei räägi maksude tõstmisest valitsuse kulude ja tulude vahelise erinevuse vähendamiseks. Veel üheks mureks on USA eelarvearutelusid saatvad ähvardused seisata valitsus.

Samas ennustas CBO, et 2024. aasta eelarvepuudujääk väheneb veidi võrreldes maikuus tehtud prognoosiga. Vahepealsel ajal leppisid USA demokraadid ja vabariiklased mõningases kulude kokkuhoius.

“[Aruanne] kinnitab seda, mida me kõik teame: [USA valitsuse] võla arengusuund pole jätkusuutlik.  Kuid see näitab samuti, et jätkusuutliku suuna võtmiseks vajalikud muudatused pole nii suured nagu me arvasime enne viimaseid prognoose,” ütles Harvardi Ülikooli majandusteadlane Jason Furman.

Samas selgub aruandest, et valitsuse intressikulud püsivad 2027. aastani suurematena kui maikuus ennustati.

CBO juhi Phillip Swageli sõnul on selle aasta puhtad intressikulud sarnase suurusega kui kogu USA valitsuse kulutused riigikaitsele. 10 aasta pärast kasvavad intressikulud aga poolteist korda kõrgemaks kui riigikaitsekulud, ulatudes 1,6 triljoni dollarini aastas.

Kokkuvõttes näitab aruanne, et USA eelarvepuudujääk on viimase 10 aasta jooksul oluliselt kasvanud, suurenedes kahe kolmandiku võrra. See võib omada märkimisväärset mõju nii USA majandusele kui ka globaalsele majandusele tervikuna. Oluline on jälgida, kuidas USA võimud sellele probleemile reageerivad ja millised meetmed võetakse eelarve tasakaalu taastamiseks. Samuti võib see mõjutada USA suutlikkust täita oma rahvusvahelisi kohustusi ning võib potentsiaalselt tekitada ebastabiilsust finantsturgudel.