Aruanne: sündimuse langus muudab täielikult maailma | Välismaa

Eestis on viimastel aastatel märgatavalt vähenenud sündimus ning see trend mõjutab otseselt meie ühiskonda ja tulevikku. Uus aruanne paljastab, kuidas sündimuse langus muudab täielikult meie maailma ning kuidas see väljakutseid välismaal tegutsevatele riikidele esitab. Uurime, millised on võimalikud tagajärjed nii majandusele, haridussüsteemile kui ka pensionisüsteemile ning kuidas saame selle probleemiga tõhusalt tegeleda. Äratuskell on tiksumas – on aeg mõelda ja tegutseda!

Järgmise veerandsajandi jooksul toimuv sündimusnäitajate langus põhjustab ülemaailmset demograafilist muutust, millel hakkavad olema ulatuslikud ühiskondlikud ja majanduslikud mõjud, selgub mainekas teadusajakirjas The Lancet avaldatud värskest uuringust.

Uuringus seisab, et lausa 76 protsendis maailma 204 riigist langeb 2050. aastaks summaarne sündimuskordaja allapoole taastetaset. 2100. aastaks on aga summaarne sündimuskordaja kõrgem kui taastetase ehk 2,1 last naise kohta ainult kuues riigis ehk kolmes protsendis maailma riikidest.

Nendeks riikideks hakkavad olema Tadžikistan, Somaalia, Tšaad, Niger ja Vaikse ookeani saareriigid Tonga ja Samoa. Kõikjal mujal langeb summaarne sündimuskordaja allapoole 2,1 lapse piiri naise kohta.

“Me seisame silmitsi vapustava ühiskondliku muutusega 21. sajandi jooksul,” ütles uuringu üks kaasautoritest ja Tervisemõõdikute ja Hindamise Instituudi (IHME) professor Emil Vollset. Ta lisas, et samal ajal, kui ühtedes riikides sünnib lapsi aina vähem, leiab mõnedes teistes riikides aset beebibuum.

Kui 2021. aastal sündis 18 protsenti kõikidest maailma lastest kõige madalama sissetulekuga riikides, siis 2100. aastaks hakkab nendes riikides sündivate laste osakaal olema 35 protsenti. 2100. aastaks sünnib Saharast lõunasse jäävates Aafrika riikides pool maailma lastest.

“Tagajärjed on hiiglaslikud. Need sündimuskordaja ja sündide arvu tulevikutrendid muudavad täielikult maailmamajandust ning rahvusvahelist võimutasakaalu. Kõik see nõuab ühiskondlikku ümberkorraldust,” ütles teine uuringu kaasautor ja teadur IHME-s Natalia Bhattacharjee.

Kuigi ÜRO ennustab, et maailma rahvaarv kasvab praeguse kaheksa miljardi inimese tasemelt 2050. aastaks 9,7 miljardi inimeseni ning jõuab 2080. aastatel tippu 10,4 miljardi inimesega, peidavad need prognoosid asjaolu, et paljudes riikides on sündimuskordaja juba langenud allapoole taastetaset.

Tavaliselt väheneb laste arv naise kohta siis, kui riigid muutuvad jõukamaks. Kuigi sellised riigid nagu Jaapan ja Ungari on püüdnud pakkuda peredele laste saamise motiveerimiseks makselangetusi ja soodsamat lastehoidu, pole need meetmed seni soovitud mõju avaldanud, kirjutab Financial Times.

Valitsused peavad leppima, et naistel peab olema õigus saada ainult sellist arvu lapsi, mida nad soovivad. Selleks reaalsuseks tuleb valmistuda ning naisi vastavalt toetada, ütles Oxfordi Ülikooli gerontoloogia professor Sarah Harper.

See nõuab “seotud mõtlemist” sellistes valdkondades nagu migratsioon. Samuti tuleb arvestada, et väiksemal rahvaarvul saavad olla positiivsed tagajärjed nagu surve vähendamine maakasutusele, elamumajandusele, bioloogilisele mitmekesisusele ja kliimale, lisas Harper.

“Me elame ammenduvate ressurssidega planeedil ning kuigi kahanev populatsioon on ajaloolises plaanis uudne, on sellel palju plusse 21. sajandil, kuigi see nõuab uusi majandusmudeleid,” ütles professor.

Kokkuvõttes näitab sündimuse langus maailmas, sealhulgas Eestis, suurt mõju ühiskonnale tervikuna. Vähenev sündimus võib mõjutada nii majandust kui ka sotsiaalset dünaamikat. Oluline on leida tasakaal vanemate ja tööelu vahel, et julgustada perede loomist. Lisaks tuleb luua meetmeid, mis toetavad noorte perede heaolu ning soodustavad sündimuse tõusu. Tuleb tõsiselt kaaluda, kuidas lahendada selle globaalse probleemi mõju ja tagajärgi. Kõiki neid aspekte tuleb hoolikalt kaaluda ja arvesse võtta, et tulevikus luua jätkusuutlik ja tasakaalustatud ühiskond.