Äriregister ei võimalda tegelike kasusaajate andmete ajalugu muuta | Eesti

561732hb7fct24

Tere tulemast Eestisse! Kas olete huvitatud äritegevusest siin maal? Kui jah, siis on oluline teada, et Äriregister ei võimalda tegelike kasusaajate andmete ajalugu muuta. See tähendab, et kõik ettevõtted peavad oma tegelike kasusaajate andmeid hoolikalt ja ausalt haldama. See tagab äritegevuse läbipaistvuse ja usaldusväärsuse. Seega, kui soovite alustada või laiendada oma äritegevust Eestis, on oluline mõista kohalikke regulatsioone ja Äriregistri nõudeid. Teretulemast Eestisse äri tegema!

Äriregistris tegeliku kasusaaja andmete ajalugu muuta soovinud ettevõtja põrkus ametnike teadmatuse vastu ning rahandusministeeriumi kinnitusel ei näegi praegune lahendus muutmisvõimalust ette, kuid tulevikus plaanitakse olukorda parandada.

Kinnisvarahaldusega tegeleva Bremi avariiteenuste üksuse Brem Avarii juhatuse liige Risto Mägi pöördus eelmise aasta detsembris Tartu maakohtu poole, et uurida, kuidas muuta äriregistris ettevõtte tegeliku kasusaaja ajaloo andmeid, sest need on valed.

Nimelt oli ettevõtte osanik mullu 15. novembril vahetunud ja samast hetkest muutus ka tegelik kasusaaja. Äriregister näitas õiget omanikuvahetuse kuupäeva, kuid tegeliku kasusaaja muutumisajaks kuvas register 27. novembrit, mil juhataja äriregistris muudatuse tegi.

Tartu maakohus vastas Mägi muudatuspalvele, et maakohtu registriosakond ei saa tegelike kasusaajate andmeid muuta.

Mägi ei jäänud vastusega rahule ja uuris, kes on Eesti Vabariigis isik, kes neid andmeid saab muuta või kelle käest tuleks seda küsida.

“Meil on tohutud IT-süsteemid ja e-riik – see ei saa ju nii olla, et keegi tegeliku kasusaaja andmete ebaõiget ajalugu muuta ei saa. Kas äriregistri eesmärk ei peaks olema mitte see, et andmed on selles õiged?” küsis ta maakohtult.

Maakohtu kantselei juhataja Gerli Aasmäe vastas talle, et neil puudub andmete muutmise funktsionaalsus ning Mägil tuleks võimalusi täpsustada rahandus- või justiitsministeeriumist.

Loe rohkem:  Prokuratuur pole endiselt Lehtmele kahtlustust esitanud | Eesti

Seepeale läkitas Brem Avarii esindaja kirja mõlemale ministeeriumile, kus uuesti probleemi kirjeldas ja palus selgitada, kuidas ikkagi tegeliku kasusaaja ajaloo andmeid äriregistris muuta saab.

Ta sai justiitsministeeriumi kohturegistrite talituse nõunikult Berit Tasalt vastuse, et seaduse järgi võibki osanike andmete vahetumisel äriregistril ja tegelike kasusaajate andmete vahetumisel andmekogus olla erinev alguskuupäev. Uue tegeliku kasusaaja andmete kehtivus saab alata ajast, mil juhatus vastava muudatuse esitab.

Täpsemaid andmeid soovitas justiitsministeerium küsida rahandusministeeriumilt, kes on tegelike kasusaajate andmekogu vastutav töötleja.

Rahandusministeeriumi rahandusteabe poliitika osakonna nõunik Henrik Mägi ütles ERR-ile, et tegelike kasusaajate andmete muutmine on sama lihtne kui lisamine ning juriidilise isiku juhatus saab igal ajahetkel kehtivaid tegelike kasusaajate andmeid muuta, kuid ajalooliste andmete puhul on asi tõepoolest keerulisem.

“Tegemist on andmekogu avaliku digitaalse arhiiviga, kus kajastuvad varasemalt avalikustatud andmed. Eesmärk on, et oleks tuvastatav, missugune informatsioon oli andmekogu kaudu kättesaadav minevikuperioodidel. Seega hiljem neid andmeid enam muuta ei tohi,” rääkis ta.

Mägi lisas, et õiguslik mõju on üksnes kehtivatel andmetel. Rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse kohaselt peavad kohustatud isikud kontrollima, kes on kliendi või tehingut teostava isiku tegelik kasusaaja tehingu tegemise hetkel, ärisuhte seire hetkel või ärisuhte loomise hetkel.

“Tegelike kasusaajate mineviku andmed otsest õiguslikku mõju ei oma,” ütles Mägi.

Siiski on rahandusministeeriumis koostamisel väljatöötamiskavatsus, kus nõuniku sõnul kaalutakse lisavõimaluste loomist tegelike kasusaajate andmekogule, sealhulgas andmete parandamise lahendusi, mis võiksid hõlmata ka täienduste tegemist minevikuandmetes ning ka andmete avalikustamist.

“Igal juhul peavad säilima kõik esitatud minevikuandmed ka sellisel juhul, kui nad on valed,” rõhutas ta.

Varem on ajakirjandus kajastanud probleemi, et Eestis saab firmasid sisse kirjutada võõrastele aadressidele või tühjalt seisvatesse majadesse, kuid kui korteriomanik soovib kontrollida, kas tema kodus pesitseb mõni ettevõte, tuleb selleks esitada digiallkirjastatud avaldus. Justiitsministeeriumi avalike suhete nõuniku Elisabet Masti sõnul on valeandmete esitamine kuritegu.

Loe rohkem:  Jaanuaris on abiellumisavalduse esitanud ligi poolsada samasoolist paari | Eesti

“Kui on sellise olukorra kahtlus, siis tuleb esitada kuriteoteade politseile,” lausus ta.

Samas rõhutas Mast, et valeandmete esitamisest tuleb eristada olukorda, kus andmed on valeks muutunud hiljem ehk ettevõte on ära kolinud, kuid pole äriregistrile uut aadressi teatanud. Sellisel juhul saab korteri omanik teatada äriregistri pidajale, et andmed ei ole tõesed ning äriregistri pidaja saab algatada järelevalvemenetluse.

“Lisaks tuleb märkida, et juba mõnd aega on äriühingutel kohustuslik esitada registrile ka e-posti aadress ja kõik sinna saadetud menetlusdokumendid loetakse kättetoimetatuks. Seega ei anna vale aadressi teatamine äriühingule võimalust menetlustest kõrvale hoida,” lisas justiitsministeeriumi esindaja.

Kokkuvõttes on Äriregistri otsus mitte võimaldada tegelike kasusaajate andmete ajalugu muuta tõendiks sellest, et Eesti valitsus on pühendunud läbipaistvusele ja õiglusele äritegevuses. See otsus aitab tagada, et äriühingute omanikud ja kasusaajad ei saa varjata või muuta oma varasemaid andmeid, mis võiksid olla seotud ebaseaduslike tegevustega. Sellega pannakse alus ausale ja usaldusväärsele ettevõtluskliimale Eestis ning kaitstakse selle mainet rahvusvahelisel tasandil. See otsus on oluline samm õiglase ärikeskkonna loomisel Eestis.

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga